Mihkelson: oleks väga üllatav, kui Nadeždin Venemaal valimistele lubatakse | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Mihkelson on väljendanud oma sügavat skeptilisust seoses Nadeždiniga, kellele tema arvates võib lubada valimistele Venemaal. Selle avaldusega on tekitatud suur poleemika ja kahtlused selle poliitilise olukorra suhtes. Eestis ja kogu maailmas on huvi põletav, kuidas see olukord areneb ning milliseid tagajärgi see võib tuua. See teema on kindlasti pannud paljusid inimesi mõtlema ja oleks huvitav näha, kuidas see lõpuks välja kujuneb.

Oleks väga üllatav, kui Boriss Nadeždinil lubataks Venemaal märtsis toimuvatel presidendivalimistel Vladimir Putini vastu kandideerida, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Boriss Nadeždin kogus kokku 100 000 toetusallkirja, mis on vaja valimistel presidendiks kandideerimiseks. Mihkelsoni sõnul on üllatav, et Nadeždin hääled väga kiiresti kokku sai.

“Eks ikkagi Vene inimesi on sinna köökidesse ja tubadesse surutud korralikul moel, hirmutatud oma meelsust näitama. Duumas on valmimas seadus, kus iga meelsusavaldus Putini, Venemaa, sõja vastu võib viia su vara konfiskeerimiseni. Eks see mõnevõrra on huvitav areng, aga ma oleks väga üllatunud, kui Nadeždin lõpuks ka valimistele lubatakse,” kommenteeris Mihkelson.

Ta märkis, et Nadeždin pole venemaalastele tundmatu inimene, sest ta on aastaid tele-eetris olnud.

Mihkelsoni sõnul kehastab Nadeždin mõnes mõttes opositsiooni ja sellepärast on ka teised Putini vastased poliitikud tema taha koondunud.

“Nadeždin on olnud Vene poliitikas 1990. aastatest saadik, erinevates parteides olnud, korra olnud isegi duumasaadik. Ta on olnud ka lähedane tapetud opositsioonipoliitik Boriss Nemtsovile. Nii et ta mingil määral kindlasti kehastab seda opositsiooni figuuri. Venemaal sisuliselt ju poliitika kui selline on lakanud olemast, veel enam Putinile või režiimile vastanduv poliitika. Kõik, kes on vähegi püüdnud iseseisvalt selles osas sõna võtta, on kas tapetud nagu Nemtsov või riigist välja aetud nagu Kasparov ja Hodorkovski või vangis nagu Navalnõi,” rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul tekib Venemaa seekordsete presidendivalimiste puhul küsimus, kuidas suhtuvad sellesse lääneriigid.

“Tekib küsimus nende nn valimiste puhul, kuidas käituvad lääneriigid praegu sõjakurjategija justkui tagasi valimisele. See on hea küsimus, küsimus täpselt nii nagu oli Valgevene valimiste puhul, kas tekib soov ka tõstatada küsimus, kas me neid valimisi ikkagi tunnustame valimistena,” ütles ta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Marko Mihkelsoni sõnad peegeldavad sügavat skepsist Venemaa demokraatlike protsesside suhtes. Tema arvates on ebatõenäoline, et Nadežda Tolokonnikova ja teised opositsiooniliikmed saaksid Venemaa valimistel vabalt kandideerida ja oma seisukohti avaldada. See näitab endiselt Venemaa poliitilise süsteemi piiranguid ja võimude poolt kehtestatud takistusi valimisvõitluses osalemiseks. Mihkelsoni sõnad tõstavad esile vajadust jätkuva rahvusvahelise jälgimise järele, et tagada demokraatlike väärtuste austamine ja ausad valimised Venemaal.