Tiit Ojasoo: teatrietiketti võiks aeg-ajalt meelde tuletada | Kultuur

Tallinna Linnateatri loominguline juht Tiit Ojasoo räägib teatrietiketi olulisusest ning tõdeb, et see võiks olla meile kõigile aeg-ajalt meelde tuletamist väärt. Ojasoo sõnul on teatrikülastusel oluline austus nii lavastuse kui ka teiste publiku liikmete vastu. Tema sõnul aitab teatrietiketi järgimine luua meeldiva ja harmoonilise õhkkonna, mis omakorda mõjutab positiivselt kogu etenduse kvaliteeti. Ojasoo kutsub üles sind lugema tema mõtteid teatrikülastuse õige käitumise kohta ja jagama neid ka teistega, et teadvustada ühiskonnas teatrietiketi olulisust.

Hiljutise “Macbethi” etenduse ajal pidi Tiit Ojasoo astuma lavale, et publikut telefonide pärast manitseda. Lavastaja ise ning näitleja Anne Veesaar olid külas “Ringvaates”, kus jagasid enda lugusid etenduste segamistest ja nõustusid, et ühiskonna tasandil on vajalik aeg-ajalt teemale tähelepanu suunata.

“Vaheajal ma tõepoolest ütlesin publikule, et võib võtta täitsa rahulikult ja mitte oma telefoni etenduse ajal vaadata,” sõnas Ojasoo.

“Kui saalis on 600 inimest, siis kolm-neli inimest võivad väga paljude jaoks selle etenduse vaatamise mulje ära rikkuda. Paraku ma kõigi nende kolme-nelja inimese juurde ei saa minna. Siis ma olin sunnitud terve saaliga rääkima,” selgitas ta.

“Telefoniekraan ikkagi häirib väga tugevalt nii kõrvalistujaid kui näitlejaid, orkestrit. On veel teatavad etiketireeglid sümfooniakontserdil natuke teistsugused kui džässkontserdil, jalgpallivõistlusel on veel kolmandat moodi. Et neid võiks ka jälgida ja teada, sest ülejäänud inimesed arvestavad nende etiketireeglitega.”

Anne Veesaar meenutas enda kümne aasta tagust kogemust, mil “Head, ööd ema” etenduse ajal rääkis üks mees esireas mitu korda kõvahäälselt telefoniga. “Kui see juba kolmas või neljas kord toimus, siis ülejäänud publik kuidagi reageeris sellele, aga keegi julgenud öelda sellele mehele. Siis ma sain aru, et mu partner Helgi Sallo oli juba näost valge ja roheline, ma katkestasin etenduse, lõhkusin neljanda seina, võtsin sel mehel turjast kinni ja ütlesin, et palun lahkuge,” jagas Veesaar juhtumit.

“Ma läksin koju ja ma olin nii vihane, et postitasin selle Facebooki ja juba järgmisel hommikul ilmus kogu lugu Postimehes ja siis hakkasid ajakirjanikud mulle helistama,” viitas Veesaar ajaloo kordumisele.

“Küsimus on selles, kus see üldine kultuuriline tähelepanu on ja seda võib aeg-ajalt meelde tuletada,” sõnas Ojasoo.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tiit Ojasoo arvamus teatrietiketi meelde tuletamise vajalikkusest on oluline ja tähelepanuväärne. Kuigi teatris käimine võib tunduda vaba ja avatud kogemusena, on siiski oluline järgida teatrit puudutavaid reegleid ja norme. Ojasoo sõnad annavad mõista, et teatris peaks olema austus nii teose kui ka teiste vaatajate vastu ning seda saab edendada teadlikkuse ja viisakuse kaudu. Seega on väärt mõte aeg-ajalt meelde tuletada teatrietiketti ning säilitada kultuuriline lugupidamine teatrikunsti vastu.