Kooli õppejuht: streik on viimase piirini aetud inimeste appikarje | Elu

Tere tulemast Eestisse! Kooli õppejuhi hiljutine väide, et õpetajate streik on viimase piirini aetud inimeste appikarje, on tekitanud palju kõneainet üle kogu riigi. Õpetajate streik on jõudnud punkti, kus nende mured ja nõudmised vajavad tõsist tähelepanu. See on üleskutse meie ühiskonnale ja poliitikutele mõista, kui oluline on õpetajate roll meie laste tuleviku kujundamisel. Tuleb leida lahendus, mis tagaks õpetajatele väärika töötasu ja töötingimused, et nad saaksid keskenduda oma olulisele tööle – meie laste harimisele.

“Ringvaade” veetis ühe päeva koos õpetaja Kati Bakradze-Pankiga, et aru saada, kui suur koormus õpetajal tegelikult on. Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajad rääkisid, mis nippidega nad suudavad elamisväärse sissetuleku tagada. Kes võtab endale koolis väga suure lisakoormuse, kellel on eraõpilased, kes töötab kolmes koolis ning kes sõidab taksot.

“Mina ärkan hommikul kella kuuest,” ütles Tallinna ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja, klassijuhataja, valdkonna juht, loovtööde komisjoni esinaine ja kooli FB-lehe haldaja Kati Bakradze-Pank. “Olen endale tekitanud hommikulugemise. Loen inglise- ja eestikeelset, pigem pedagoogilist kirjandust.”

Hommikul enne tööleminekut on Bakradze-Pank jõudnud juba uurimistöid kommenteerida. “Uurimistöö tegijad tulevad täna minu juurde konsultatsiooni,” selgitas Bakradze-Pank.

Samuti on ta jõudnud ette valmistada mõned töölehed. “Mul on kodus printer, nii et sain esimese koopia kodus välja printida,” ütles Bakradze-Pank. Veel valmistas ta hommikul mõne tunni ette ja mõtles sellele, kuidas tunde alustada ning mil moel õpilase tähelepanu tõmmata. “Täna õhtul pean tegelema ka tööde parandamisega, sest eilsesse päeva see ära ei mahtunud,” lisas ta.

Ema teeb keskööni tööd

“Näeme ema pigem nädalavahetustel,” ütles tütar Grete. “Hommikul ja pärast trenne, kui ta meile järele tuleb. Ema teeb väga palju tööd, keskööni.” “Vahepeal näeme ka päeval, aga see on siis mingi pool tundi näiteks ja siis õhtul,” lisas poeg Georg.

“Minu meelest on klassijuhatamine kõige parem töö. See on kõige raskem ja väga paljud õpetajad ei taha klassijuhatajaks saada, sest see on suur koormus,” ütles Bakradze-Pank. “Minu klassis on 31 õpilast. Mul on nendega klassijuhataja tunnid, arenguvestlused, hästi palju on lastevanemate ja õpilaste teavitamist ning lapsevanematega suhtlemist. Keegi on öelnud ja ma olen sellega väga nõus, et klassijuhataja on kooli kroon. See on kõige toredam ja tähendusrikkam osa õpetajatööst.”

Streik on äärmuslik meede

Bakradze-Pank selgitas, et tema streigib põhimõtte pärast. “Kui midagi on lubatud, siis tuleb sellest kinni pidada. Ma olen koolis väga palju lisakoormust võtnud, et ära elada. Minu tunnikoormus on üle täiskoormuse ja ma teen veel lisatööd, mul on kaks eraõpilast. Tahan ju ka oma lastele erinevaid trenne võimaldada. Nii proovidki kuidagi hakkama saada. Aga küsimus pole ju rahas. On kahju, et kogu fookus on läinud rahale. Mina tahan dialoogi. Ma tahan, et õpetajate koormusega midagi tehakse.”

“Streik on ikkagi äärmuslik meede,” ütles Tallinna Ühisgümnaasiumi õppejuht Margit Timakov. “Need on ikkagi väga erandlikud ja väga ajaloolised päevad. See ei ole nii, et õpetajad ootavad võimalust, et koolitööd ei toimu, see on ikkagi viimase piirini aetud inimeste appikarje.”

Õpetajad ei peaks normaalse palga saamiseks niimoodi tõmblema

“Taustal on muidugi ka õpetajate väga suur koormus,” ütles Tallinna Ühisgümnaasiumi streigijuht õpetaja Kai Yallop. “Kuna konkreetselt meie koolis on väga suur õpetajate põud, siis see tähendab, et need, kes on, töötavad väga-väga üle. Eks seda ole näha, kes läheb kaasa tähtajatu streigiga, kes streigib kolm päeva, kes nädala. Streigiga võib liituda ja lahkuda vabatahtlikult, see on südametunnistuse küsimus.”

“Koormused on liiga suured ja tegelikult see palk, mis me saame selle koormuse juures on naeruväärne,” ütles õpetaja Karola Velberg “Mina näiteks töötan kolmes koolis, et saada oma koormust ja normaalset palka, et saaksin üksinda hakkama. See ei ole reaalne, mul on kaks kõrgharidust ja kogu aeg koolitan ennast ning teen midagi lisaks, et tegelikult ei pea õpetaja niimoodi tõmblema ja tegema kogu aeg lisa, et saada normaalset palka.”

Kuus aastat taksot sõitnud

“Ma lõpetasin ülikooli 1986. aastal,” ütles õpetaja Signe Veelmaa. “Aga õpetajatöö ei ole mu ainus amet. Ma olen juba kuus aastat taksot sõitnud. See on väike lisatasu.”

Kella kaheks on koolimajas tunnid läbi saanud. “Ma ei ole jõudnud veel meilidele vastata ja lapsevanematele kirjutada,” ütles Bakradze-Pank. “Kodus läheb töö edasi. Õhtul koju jõudes ma tahan kella üheksa-kümneni olla lapsevanem. Kuskil poole kümnest hakkan kodus uuesti tööasju tegema. See ei ole nüüd igal õhtul nii, aga selge on see, et kuskil peab alati õhtul edasi minema. Kui ma nüüd eile ei läinud, siis ma täna pean minema topelt. Aga ma ikkagi panen ka arvuti kinni ja lähen rahulikult magama, kuigi ma olen ikkagi kolm-neli vastamata kirja maas. See ei muuda maailma, aga võib olla päästab minu. Eks ma nädalavahetusel tõmban järgi.”

Kooli õppejuhi sõnad streigist kajastavad sügavat muret haridussüsteemi olukorra pärast Eestis. Streik on viimane võimalus rõhutada probleeme, mis õpetajaid ja õpilasi igapäevaselt mõjutavad. Peame kuulama nende appikarjet ja püüdma leida lahendusi, mis parandaksid haridustöötajate töötingimusi ja õpilaste õpikeskkonda. Ainult läbi konstruktiivse dialoogi ja koostöö saame tagada, et haridussüsteem saab pakkuda parimat võimalikku haridust kõigile Eesti noortele.