Automüüjad: kalliduse tõttu elektriautod Eestis veel massidesse ei jõua | Majandus

Tervist Eesti autoentusiastid! Kuigi elektriautode müük on maailmas tõusuteel, seisavad paljud eestlased ikka veel traditsiooniliste autode valiku ees. Kas põhjuseks on kõrged hinnad või midagi muud? Tuleb välja, et elektriautode kallidus on üks peamisi takistusi nende massilise leviku Eestis. Selles artiklis uurime, miks autoostjad eelistavad endiselt bensiini- ja diiselmootoriga sõidukeid ning millised on võimalused elektrisõidukite populaarsuse suurendamiseks siin majanduslikus mõttes. Lugege edasi, et avastada, mida automüüjad ja valitsus saaksid teha, et muuta elektriautod kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks kõigile Eesti elanikele.

Kuigi maailmas on elektriautode müüginumbrid jõudsalt kasvamas, on enamikele Eesti inimestele elektriauto ostmine liiga kulukas.

Autoekspert Arno Sillat rääkis ERR-ile, et tänavu ei toimu elektriautode müügis murrangut, kuigi kasv on olnud järjepidev ja küllaltki kiire.

“Aga et nüüd äkitselt toimuks murre, kuidagi järsult ülespoole, et palju rohkem inimesi hakkaks just elektriautot ostma, selleks ei ole täna tegelikult ühtegi alust näha,” ütles Sillat.

Sillati sõnul on akud endiselt liiga kallid, kuid tulevikus võiks elektriautod olla sisepõlemismootoriga autodest isegi odavamad. Elektrimootorid ise on hulga lihtsama ehitusega, liikuvaid osi on vähem.

“Kui mingi ime läbi saab aku odavamaks, vesinikelement areneb nii kiiresti või veel mingi uus tehnoloogia, mida me täna laialdaselt ei tea, et elektriauto saaks olla odavam, siis ei ole läbimurre üle maailma mingisugune probleem. Me näeme, et Euroopa autoparkidest on üks protsent elektriautod, Eestis on 0,7 protsenti siin liikuvatest autodest elektriautod. Tegelikkuses me räägime väga väikesest kogusest.”

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Meelis Telliskivi rääkis, et mullu moodustasid elektriautod 6,3 protsenti kõigist Eestis müüdud uutest autodest. Kokku müüdi 1445 elektriautot.

“Tänasel hetkel on müügis suhteliselt kallima segmendi sõidukid. Teiseks ei ole kaetud tarbijasõidukite poole pealt kaubikuid ja kergkaubikuid. Mõned mudelid on, aga kindlasti võiks neid olla rohkem, sest ka selles valdkonnas oleks elektrisõidukite osakaal ja nõudlus suurem,” selgitas ta.

Telliskivi sõnul püüdlevad Euroopa tootjad selles suunas, et elektriautode hind oleks 25 000 eurot või soodsam.

“Praegusel hetkel keskeltläbi uute sõidukite hinnad, milles toimub kõige rohkem tehinguid, ongi vahemikus 25 000-35 000 eurot. Kui see elektrisõidukite hind samasse suurusjärku satub, siis ma arvan, et huvi nende vastu suureneb. “

Eelmisel aastal müüdud autod olid siiski selgelt kallimad ning need Telliskivi sõnul massidesse ei jõua.

“Autotootjad näevad siin meeletult vaeva, et teha murranguliseid muudatusi akutehnoloogias, mis omakorda võib mõjutada ka elektrisõidukite hinda. Kui soovitakse saavutada häid müüginumbreid, siis kindlasti on vaja pakkuda ka sellist toodangut, mis on rohkem hinna poolest vastuvõetavam.”

Põhjamaades moodustavad aga elektriautod uutest müüdud autodest suurema osa kui Eestis. Soomes üle 34, Rootsis üle 30 protsendi ja maailmaliider on Norra, kus üle 80 protsendi mullu müüdud uutest autodest olid elektriautod.

Kokkuvõttes võib öelda, et kallidus on peamine takistus elektriautode massilise leviku Eestis. Kuigi elektriautod on keskkonnasõbralikud ja nende kasutamine võiks vähendada üleüldist keskkonnasaastet, on nende hind endiselt liiga kõrge. Sellest tulenevalt on automüüjad ja tarbijad endiselt eelistanud traditsioonilisi kütuseautod. Siiski on oluline märkida, et järjest rohkem ettevõtteid ja valitsusasutusi soosivad elektriautode kasutamist oma autopargis, mis võib aidata kaasa elektriautode laiemale levikule tulevikus.