“Välisilm” tegi ülevaate Poola peaministri ja presidendi vastasseisust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime “Välisilm” ülevaatest Poola peaministri ja presidendi vastasseisust. See lugu pakub põnevat sissevaadet Poola poliitilisse maastikku ja tõotab paljastada keerulist suhet peaministri ja presidendi vahel. See on lugu intriigist, võimuvõitlusest ning riigi tulevikust ning meil on au tuua see lugu teieni. Olge valmis sukelduma põnevasse maailma, kus poliitiline võitlus pakub alati kuumi teemasid ja paeluvaid intriige.

Poola justiitsiminister avalikustas kohtusüsteemi reformimise eelnõu, mille eesmärk on viia Poola kohtusüsteem vastavusse Euroopa Komisjoni nõudmistega ja taastada kohtute sõltumatus. Reform on vajalik, et pääseda ligi Euroopa Liidu fondidele. Aga eelnõu vastuvõtmine ei ole kindel, kuna Poola president on lubanud selle vetostada.

Eksminister Mariusz Kaminski ja tema asetäitja Macej Wasiki vahistamisele järgnenud sündmuste kirglikkuse taustal on suisa imetlusväärne, et president Andrzej Duda ja peaminister Donald Tuski esmaspäeval toimunud kohtumine möödus väga rahulikus meeleolus.

Poola presidendi kantselei teatel vesteldi välispoliitikast ja muudest olulistest teemadest ning kohtumine möödus konstruktiivses õhkkonnas. Vastuseks ajakirjanike küsimustele teatas presidendi kantselei ka, et president ei kaalu seimi laialisaatmist ning ei kavatse torpedeerida uue, liberaalse valitsuse tööd.

Esmaspäevased avaldused on lausa vastupidised sellele kirgede tormile, mida Kaminski ja Wasiki vahistamine kaasa tõi. Demokraatlike valimistega võimult tõugatud Õiguse ja Õigluse partei pooldajad tulid tänavaile kõikjal Poolas.

Gdanski laevatehase ametiühingu esimees Karol Guzikiewicz on üheks protestide eestvedajaks.

“Täna olen mina Gdanski laevatehase ametiühingu Solidaarsus esimees ja 1988. aastal olin ma koos Tuskiga, aga täna oleme me barrikaadide eri pooltel. See, mille eest me 1988. aastal võitlesime, on nüüd ohus. Meie vabadus, demokraatia ja mis Tusk teeb, läheb vastuollu põhiseadusega. Mis ta tegi kahe päeva eest, aitab ainult Putinit. Kui keegi tuleb presidendilossi sellisel viisil, siis esimene isik, kes šampanja lahti teeb, on Putin Moskvas,” rääkis Guzikiewicz.

Kaminski teatas vanglas, et on poliitvang ja alustab protestiks võimude tegevuse vastu näljastreiki. Kõige silmatorkavam oli siiski presidendi kõne, kus ta tõotas kaitsta kristalselt ausate poliitikute vabadust ning nende plekitut renomeed.

“Ma tahan teile kinnitada ühte, ma ei puhka võitluses ausa ja õiglase Poola riigi eest. Ausa ja õiglase riigi eest tavakodanikele, nagu ma lubasin oma valijaile valimiskampaaniais 2015. ja 2020. aastal. Minu jaoks tähendab see ka, et ma ei puhka enne, kui minister Mariusz Kaminski ja tema kaaslased on taas vabad kodanikud, just nagu nad peavadki olema, et nad oleksid jälle vanglast väljas,” ütles Poola president Andrzej Duda.

Ega peaminister Tuskigi viimase aja avaldused kirgede ning emotsioonide puudumisega silma ole paistnud. Tusk on süüdistanud Dudat tegutsemises Õiguse ja Õigluse partei kasuks ning selle nimel kaose ja ebastabiilsuse külvamisega selle partei elektoraadis. Tusk soovitas Dudal lõpetada näitemäng, mis on viinud riigi väga ohtlikku olukorda.

Kaminski ja Wasiki ümber toimuv pole aga esimene kirglik vaatemäng, mida Tuski ja Kodanike platvormi ning president Duda toetatava Õiguse ja Õigluse partei vastasseis põhjustanud on.

Detsembri keskel, veel enne jõulupühi kadus pilt Poola avalik-õigusliku televisiooni eetrist. Uus valitsus määras televisioonile uued juhid ja uue nõukogu, ametist lahkuv seltskond suutis aga protesti märgiks veel ekraani tühjaks jätta.

Võimule saades lubas Tusk Poola 24 tunniga demokraatiakursile tagasi keerata. Üsna selge aga oli, et seda, mida Õiguse ja Õigluse partei kaheksa valitsusaasta jooksul oma käe järgi kruttinud, nii kiiresti tagasi keerata siiski ei saa.

Õiguse ja Õigluse partei hakkas omaltpoolt levitama jutte, et Tuski valitsus kavatseb kõik poolapärase hävitada ning Poola riigi Saksamaale maha müüa. Need jutud ei kõlanud sugugi kurtidele kõrvadele.

Esmaspäevane vaherahu näitab, et president Duda hakkab aduma oma võimaluste piire. Üheltpoolt on parlamentaarses riigis presidendi võimalused päevapoliitikasse sekkuda niikuinii piiratud. Teisalt, kui Dudal õnnestuks esile kutsuda erakorralised valimised, võidaks Tuski juhitavad liberaalsed jõud selle veelgi võimsamalt, kui oktoobrikuised, korralised valimised ning Õiguse ja Õiguse partei parlamendikohad kuivaksid veelgi enam kokku.

“Ehkki sellist sihti on välja kuulutatud, on minu arust avalik arvamus praegu selline, et isegi kui ennetähtaegsed valimised toimuksid, kaotaks need praegune opositsioon, ehk Õiguse ja Õigluse partei, isegi hullemini, kui nad kaotasid 15. oktoobri valimised. Võimalik, et nad kaotaksid nii suurelt, et uues parlamendis muutuks võimalikuks presidendi veto tagasi pöörata,” kommenteeris Poola Teaduste Akadeemia sotsioloog Andrzej Rychard.

Teised poliitikavaatlejad ennustavad siiski, et oodata on väga turbulentset ajastut, kus kumbki pool järele ei anna ning Tuski plaan tugevasti polariseerunud rahvas taas ühendada vähemalt esialgu teoks ei saa.

Samas peab Tusk arvestama, et tema võimule saamisega Läänes puhkenud eufooria, mis muuhulgas tõi Poolale kaasa odavamad laenupakkumised, välisinvestorite huvi tõusu, Poola firmade aktsiate tõusu rahvusvahelistel turgudel ja muud toredat, ei kesta igavesti.

Tusk ja Duda mõlemad aga peavad meeles pidama, et vahetult Poola piiri taga käib sõda ja Putini lähedane liitlane, Venemaa poliitik Aleksei Žuravljov ähvardas alles möödunud nädalal, et pärast Ukrainat on just Poola järgmine, mille Venemaa sihikule võtab.

Samas on Tuskil väga raske teha teoks oma üht põhilist lubadust, tuua Poolale tagasi praegu külmutatud Euroopa Liidu fondide raha. Esiteks võib president vetostada iga seaduse, mille praegune valitsus raha tagasisaamiseks vastu võtab. Teiseks on raha tagasisaamise eeldus kohtusüsteemi reformimine, mida on Tuski valitsusel väga raske teha ilma ise põhiseadusega vastuollu minemata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Poola peaministri ja presidendi vastasseis on tekitanud suurt tähelepanu nii Poolas kui ka välismaal. Vastuolud nende kahe poliitiku vahel on tekitanud pingete kasvu riigis ning ärevust rahva seas. Samas on oluline meeles pidada, et kahe poliitiku vastuseis ei tähenda tingimata, et riigi juhtimine kannatab selle all. Samuti on oluline jälgida, kuidas see vastasseis võib mõjutada Poola suhteid teiste riikidega ning rahvusvahelist poliitikat tervikuna.