Lastehoidu puudutava seaduse muutmine on võtnud aega juba kümme aastat | Eesti

Tere tulemast! Viimased kümme aastat on olnud Eestis arutelu all lastehoiu puudutava seaduse muutmine. See teema puudutab kõiki peresid ning on tekitanud palju küsimusi ja arutelusid üle kogu riigi. Lastehoid on oluline osa laste arengus ning seaduse muutmine võib mõjutada oluliselt perede igapäevaelu. Selles kontekstis on oluline mõista, milliseid muudatusi on vaja teha ja milliseid mõjusid need võivad omada. Uued ideed ja lahendused on teretulnud, et tagada laste heaolu ja perede toimetulek.

Haridusministeerium on muutmas alushariduse seadust, millega peavad lapsed saama lasteaiakoha maksimaalselt kahe kuuga. Lastehoidude liidu andmeil on ministeeriumid lubanud seadusemuudatust juba viimased kümme aastat.

Seadusemuudatusega liiguvad lastehoiud sotsiaalministeeriumi alt haridus- ja teadusministeeriumi alla. Kaovad ka sõimerühmad ehk pooleteise- kuni kolmeaastased lapsed saavad edaspidi käia vaid lastehoius. Samas ei pea kolmeaastane laps liikuma enam lastehoiust lasteaeda, vaid võib jääda hoidu kuni seitsmenda eluaastani.

“Kõige suurem kasu on kindlasti see, et lastehoiud muutuvad alushariduse osaks,” rääkis Eesti Lastehoidude Liidu tegevjuht Mari Kummer ERR-ile. “Need ei ole enam kohad, kuhu sa saad oma lapse viia, kus ta ära hoitakse, vaid et seal päriselt toetatakse tema arengut. See ei ole enam selline toitmise ja mähkme vahetamise koht,” sõnas ta.

Kummer kirjeldas, et kuna kohalikud omavalitsused saavad hakata vanematele pakkuma erasektori lastehoidude kohti, lähevad lasteaedade järjekorrad palju lühemaks. Samas nentis Kummer, et lastehoidudele on seadusemuudatust lubatud juba ligi kümme aastat.

“Nii kaua kui meil ei ole uut alushariduse seadust, mis võtaks lastehoiud haridusministeeriumi alla, nii kaua ei ole saadud seda teha,” lausus Kummer. “Sellest on kogu aeg juttu olnud, et kohe muutuvad lasteaiad haridusasutusteks, aga miks see nii kaua aega on võtnud?”

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Marge Hindriksi sõnul ei ole nemad seadusemuudatust pidurdanud, vaid selle eest vastutab haridus- ja teadusministeerium.

“Iga kord, kui see eelnõu on ringil käinud, ei ole meie poolt mingit seisakut olnud,” ütles Hindriks. “Kindlasti väga ootame ja toetame, et nüüd uuesti selle eelnõuga edasi liikuda.”

Riigikogu lükkas liiga karmi sõnastuse korra juba tagasi

Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets aga sõnas, et tema ei oska edasi lükkumist millegi kindlaga põhjendada. Näiteks 2022. aasta juunis jõudis seaduseelnõu juba riigikokku, kuid see lükati liiga karmi sõnastuse tõttu tagasi.

“Seal tekkis õppekava osas vaidlusi erinevate huvigruppide vahel,” rääkis Rajamets. “Ja siis hakati seda uut versiooni koostama. Muudatusi on võrreldes eelmise eelnõu versiooniga, aga sinna kuhugi keskele me peakski kokku tulema, unustamata ära, et seal on laps ja pered,” kirjeldas ta.

Tallinna lapsevanem Alice Ääro rääkis, kuidas tema pooleteiseaastane laps ei saanud kohta ühtegi kodupiirkonna lasteaeda. Sellest saadik on laps käinud kahes munitsipaal- ja ühes eralasteaias – lisaks ka ühes lastehoius.

“Üsna kiiresti saime aru, et lasteaia keskkond ja õpetajad olid pigem negatiivsed – lapse arengut mitte toetavad,” sõnas Ääro. “Ja siis otsustasime lastehoiu kasuks. Rahalises mõttes oli see kõvasti kulukam, aga kõige muu osas palju palju parem,” lausus ta.

Ääro märkis, et kui munitsipaallasteaed maksis 70 eurot kuus, siis lastehoiu ja eralasteaia eest pidi tasuma vastavalt 500 ja 700 eurot kuus. Sellele lisandus veel ka toidu hind.

Maila Rajamets haridus- ja teadusministeeriumist rõhutas veel ühte seadusemuudatuse plussi. Nimelt, kui seni sai tulumaksu tagasi vaid lasteaia tasust, siis tulevast jaanuarist saavad vanemad ka lastehoidude tasust tulumaksu tagasi.

Samuti seisab eelnõus, et lisaks lasteaedadele hindab logopeed nüüd ka lastehoidudes kaks korda aastas laste arengut, kirjeldas Marge Hindriks.

“Tänasel päeval tuleb tihti ette, et ei märgatagi lapse täiendavat abivajadust või eakohasest erinevat arengut,” ütles ta. “See muutus annab väga väga suure eelise, et me jõuame nende lasteni varem – saame neid hakata juba enne kooli toetama ja järele aitama,” lisas Hindriks.

Kokkuvõttes võib öelda, et lastehoiu puudutava seaduse muutmine on olnud pikk ja keeruline protsess Eestis. Kuigi kümme aastat on möödunud, on siiski oluline, et valitsus ja seadusandjad jätkaksid jõupingutusi selle valdkonna arendamiseks ja parandamiseks. Laste heaolu ja ohutus on ülioluline ning seaduse muutmine peaks tagama selle, et kõik lapsed saaksid kvaliteetset ja turvalist lastehoidu. Lootkem, et lähitulevikus saavutatakse selle seaduse muutmisega vajalikud edusammud.