Eleringil valmis teine sünkroonkompensaator kolmest | Majandus

Tere tulemast Eesti! Elering on valmis saanud oma teise sünkroonkompensaatori, mis on osa kolmest suurest projektist. See uus sünkroonkompensaator parandab oluliselt elektrisüsteemi stabiilsust ja tagab usaldusväärsema elektrivarustuse kogu riigis. Lisaks sellele aitab see kaasa ka taastuvenergia integreerimisele ning võimaldab tõhusamat energiavahetust teiste riikidega. Eleringi pidev tehnoloogiline areng on oluline samm Eesti majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel.

Eleringil valimis teine seade, mis aitab elektrisagedust hoida, kui Eesti Venemaa elektrivõrgust lahti ühendatakse. Tänavu saavad Eestis valmis kõik elektrisüsteemi objektid, et juba järgmise aasta alguses saaks Eesti, Läti ja Leedu mandri-Euroopa võrguga liituda.

Elering sai Kiisal valmis sünkroonkompensaatori, mida on vaja elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks. Eriti muutub see vajalikuks siis, kui me 25 aastal ühendame ennast lahti Venemaa elektrivõrgust.

Jaamas hoiab vajadusel sagedust üleval hallis trumlis pöörlev suur hooratas.  Kokku tuleb sellised jaamu Balti riikidesse üheksa.

“Täna Eesti ongi ainus , kes on saanud sünkroonkompensaatorid valmis. Meil on kaks tükki tehtud ja kolmas saab poole aasta pärast ka (valmis).  Ja meile hakkavad järgnema Leedu ja Läti partnerid, kellel sellel aastal ja järgmisel aastal valmivad (sünkroonkompensaatorid),” lausus Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Praegu suudavad suured elektrijaamad ise süsteemis sagedust hoida. Kuid eraldudes Venemaast ja ühendudes Mandri-Euroopa elektrivõrguga, võib tekkida nii-öelda saare olukord, kus Baltimaad peavad oma sünkroonkompensaatoriga süsteemis sagedust üleval hoidma. Eestis saavad tänavu valmis kõik objektid, mida on tarvis Venemaa võrgust lahtiühendamise korral.      

“Eestis on viimase liini ehitus käsil, mis saab selle aasta oktoobriks valmis. Lisaks sellele, et meil on liinid ja sünkroonkompensaatorid, peame veel ehitama üles veel tugevad infosüsteemid, sest kogu elektrisüsteemi juhtimine selles Kesk-Euroopa süsteemis on teistsugune,” ütles Kilk.

Kliimaministeerium asekantsleri Timo Tatari sõnul püsivad kõik tööd Baltimaades graafikus. Kuid Euroopa võrguga ühendamiseks on oluline ka Harmony Link.      

“Sünkroniseerimise jaoks üks oluline ühendus oleks pidanud algselt hakkama kulgema läbi vee ümber Kaliningradi Leedu ja Poola vahel, ent see ühendus möödunud aasta lõpu seisuga otsustati tuua ikkagi maismaale, kus on see paremini kaitstud, kiiremini parandatav ja suudab ka sagedust üle kanda. Nii et praegu tundub küll, et kõik olulised elemendid on ilusti joondus ja järgmisel aastal me selle sünkroniseerimise ära teeme,” lausus kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eleringi valmimine teise sünkroonkompensaatori kolmest on oluline samm Eesti energiasüsteemi efektiivsuse ja stabiilsuse suurendamise suunas. Sünkroonkompensaatorid aitavad tasakaalustada võrgu pinget ning parandavad energiasüsteemi reageerimisvõimet välisele mõjule. See omakorda tagab sujuvama ja usaldusväärsema elektrienergia ülekande, mis on oluline nii kodutarbijatele kui ka tööstusettevõtetele. Lisaks vähendab see energiakulusid ja suurendab ülekandesüsteemi vastupidavust häiretega toimetulekul. Seega on uus sünkroonkompensaator oluline investeering Eesti majanduslikku ja energiasektorisse.