Kunnas rõhutas kaitserajatiste puhul jalaväemiinide tähtsust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kunnas, Eesti Kaitseväe logistikakeskuse ülem, rõhutas hiljuti kaitserajatiste olulisust, eriti jalaväemiinide osas. Tema sõnul on jalaväemiinid võtmetähtsusega lahinguväljal, kaitstes olulisi positsioone ja takistades vaenlase edasiliikumist. Eesti on pühendunud oma kaitsevõimekuse tugevdamisele ja jalaväemiinide kasutamine on osa sellest strateegiast. See annab meile usalduse oma riigi kaitsevõimekuse suhtes ning näitab meie pühendumist rahva turvalisuse tagamisele.DialogContent
Eesti Kaitsevägi teeb kõik endast oleneva, et tagada meie rahva turvalisus ja jalaväemiinide tähtsuse rõhutamine on vaid üks näide nende pühendumusest. Koos jätkame meie kaitsevõimekuse tugevdamist ja püüame tagada rahu ja julgeoleku meie maal.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, kolonelleitnant reservis Leo Kunnas ütles, et piirilähedaste kaitserajatiste rajamise puhul on oluline jalaväemiinide kui ka tankitõrjemiinide kasutamine. Samuti tuleb käima saada Eestis oma lõhkeaine tootmine.

Kunnas ütles ERR-ile, et kaitserajatiste rajamine eeldab kolme tingimuse täitmist.

“Esimene asi on see, et me peaks asendama need pioneerimaterjali ja miinide varud, mis me andsime ära Ukrainale. Näiteks me andsime ära väga suure koguse tankitõrjemiine. Me peame need viivitamata asendama ja siis hankima miine, lõhkeainet ja pioneerimaterjalide veel juurde,” ütles Kunnas.

Järgmine samm oleks Kunnase sõnul jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimine kõikide Balti riikide poolt.

“Meil hiljuti käis riigikaitsekomisjonis külas Ameerika Ühendriikide suursaadik
ja ma küsisin temalt sellesse suhtumise kohta, kuna Ameerika ühendriigid ei ole
Ottawa konventsiooniga ühinenud. Suursaadik ütles väga lihtsalt, et Ameerika Ühendriigid ei saa selle konventsiooniga ühineda seetõttu, et Korea poolsaarel, kus Ameerika väed on koos Lõuna-Korea vägedega valmis tõrjuma Põhja-Korea
kallatungi, on kaitse sügavus on niivõrd väike, et ilma jalaväemiinideta ei ole neid kaitserajatisi seal võimalik üleval pidada. Ja Balti riikides teatavasti sügavus on veel väiksem kui Lõuna-Koreas,” näitlikustas Kunnas.

Kunnas selgitas, et kaitserajatiste tõkkesõlmed koosnevad mitmetest osadest – füüsilised barjäärid, näiteks nn draakonihambad, tankitõrjemiinid ja jalaväemiinid. Samuti on seda kõike Kunnase sõnul vaja katta tulega ja paigutada maastikul sobivatesse kohtadesse.

Kolmandana tõi Kunnas välja, et Eesti peaks hakkama ise tootma sõjalise otstarbega lõhkeainet, mida saaks rakendada tankitõrjemiinides, jalaväemiinides, miinipilduja miinides ja ka suurtükimürskude tootmisel.

“See tootmisvõimekus oleks meile oluline, sest ka kogused on väga suured. Kui me oleme need asjad teinud, siis me saame hakata rääkima sellest, et me võiksime kaitserajatisi hakata tõsiseltvõetavalt rajama,” sõnas Kunnas.

Kunnas rääkis veel, et rahuajal saab ka näiteks võtmekohtades valmistada ette sildade õhkimised, samuti varuda füüsilisi tõkkeid, et neid saaks olukorra teravnedes kiiresti maastikul maha panna. Samuti pidas ta võimalikuks võtmekohtadesse betoonist püsikindlustuste, nagu punkrid, ehitamist. “Kõike seda tegelikult on võimalik teha ja Ukrainas seda ka intensiivselt mõlemad
sõdivad pooled teevad,” rääkis Kunnas.

“Ukraina sõda on näidanud, et kuigi satelliitpilt ja droonid jälgivad maastikku meetri täpsusega, siis ikkagi ei õnnestu sõdivatel pooltel neid püsikindlustusi nii lihtsalt hävitada,” märkis ta.

President Alar Karis ütles esmaspäeval pärast riigikaitsenõukogu koosolekut, et on arutanud ja jätkab arutelu koos kaitseministeeriumiga piiriäärsete kaitserajatiste teemal.

“Sõjalised kaitserajatised meie piiriregioonis on kindlasti üks teema, millega uuel aastal tuleb jätkata. Ja kaitseministeerium koos Balti kolleegidega selles suunas praegu ka töötab,” ütles Karis.

Overall, Kunnas’ emphasis on the importance of infantry mines in defense structures highlights the continued focus on maintaining a strong and strategic defense presence in Estonia. With the ever-changing landscape of security threats, it is crucial to adapt and continue to improve defensive measures. The recognition of the significance of infantry mines in this context underscores the commitment to safeguarding Estonia’s security and sovereignty. As such, it is evident that Estonia remains vigilant and proactive in ensuring the protection of its territory and people.