Rahvusballeti juht: väike palk sunnib häid tantsijaid lahkuma | Teater

Tere tulemast Eestisse! Rahvusballeti juht on hiljuti avaldanud, et väike palk sunnib häid tantsijaid lahkuma. See on tekitanud palju kõneainet teatrimaailmas ning tõstatanud küsimuse kunsti väärtustamisest ühiskonnas. Eesti Rahvusballett on alati olnud uhke oma tipptasemel tantsijate üle, kuid palgaküsimused on hakanud mõjutama nende võimekust säilitada oma talent ja professionaalsus. See teema on oluline mitte ainult teatri- ja kunstiringkondadele, vaid kogu ühiskonnale. Loodame, et see küsimus leiab lahenduse ja Eesti Rahvusballett saab jätkata oma silmapaistvat tööd tantsukunsti vallas.

Kultuurisaatel “OP” oli külas rahvusballeti juht Linnar Looris, kes tõdes, et rahvusballeti trupp teeb jätkuvalt väga head tööd, küll aga on probleemiks raha, ruumi ja järlekasvu vähesus.

“Eestis on piisavalt annet, aga kõik ei jõua alati tantsu juurde. See on seotud ka ühiskonna prioriteetidega, mis on muutunud – meil olid ju ajad, kui näitleja, laulja või tantsija oli ühiskonnas hinnatud tegelane. Nii et kui asi jõuab elukutsevalikuni, siis neid, kes selle raske kutse valiksid, ei ole palju,” nentis Looris ja lisas, et murelikuks teevad ka kultuuritöötajate palgad. 

“Ma olen õnnelik ja uhke, et sellise väikse tasu eest meie artistid nii hästi esinevad ja endast kõik annavad. See kunstide – ja eriti tantsukunsti – mitte prioritiseerimine… me kaotame rahas igal hooajal, igal aastal. Olukord on nutune ja see on ka üks põhjus, miks vahel võivad tantsijad minna ära. Me võime väga head tantsija kaotada lihtsalt sellepärast, et ta ei tule Eestis selle palgaga toime,” rääkis Looris, kelle sõnul on publikul kõrgkultuuri vastu jätkuvalt huvi olemas ning rahvusballeti etenduste täituvus on 90–95 protsenti. “Aga me ei väärtusta nende inimeste tööd töötasuga ja tekib küsimus, kas meil on seda kõrgkultuuri siis üldse vaja?”

Rahvusballeti tantsijate võimete paremaks esiletoomiseks on Eesti Rahvusballeti juhi sõnul kindlasti vaja uut maja.

“Ruumi on vaja, et saaksime publiku ette tuua need ilusad joonised, mis tegelikult klassikalistes ja ka osades kaasaegsetes ballettides peavad olema. Praegu me teeme pidevalt allahindlusi – me teeme lavastusi väiksemaks, me teeme neid ümber, et me mahuksime pisikese Estonia draamateatri lavale. Estonia on ju draamateater, seda ei ole loodud ooperi- ja balletiteatri tingimustele vastavaks,” ütles Looris ning rõhutas, et uue hoone asukohal on määrav tähtsus.

“Kui me viime rahvusooperi kuhugi kaugele Tallinnast välja, siis see mõjutab neid inimesi, kes on harjunud Estonia teatris käima. Estonia teatril on omad traditsioonid, see on osa meie kultuurist, meie identiteedist. Meil on tegelikult praegu suurem võimalus kui kunagi varem teha see juurdeehitis ära. Ja minu hinnangul see pigem kaunistab meie linna – me ei pane sinna punast kasti, me teeme arhitektuurikonkursi ja me teeme sellest ilusa asja. Eesti saab endale väärika ooperi- ja balletiteatri.” 

Loorise sõnul ei tule kõne alla teatrihoone kolimine ka linna piires. “Meie, estoonlased, kõik, kes me töötame Estonia teatris, me ei liigu Estonia teatrist mitte kuhugi, me jääme oma koju ja sinna tuleb juurdeehitis! Kui me peame kuskile ära minema, siis laguneb ka rahvusooper Estonia. See on meie kultuuri jaoks liiga tähtis koht ja see on Tallinna südame üks kõige tähtsam osa,” jäi Looris endale kindlaks. 

In conclusion, the issue of low pay for talented dancers in the Estonian National Ballet is a concerning one. It not only affects the livelihoods of these performers, but also the overall quality and sustainability of the ballet company. It’s important for the government and arts organizations to come together to find a solution that values the hard work and dedication of these dancers. By offering fair compensation, Estonia can retain its top talent and continue to promote a thriving arts and culture scene. It’s crucial to recognize the value of the arts in society and support those who contribute to its enrichment.