USA ja Venemaa sõlmisid Saudi Araabiaga maavarade kaevandamise lepingud | Välismaa

2211765heb42t24

Tere tulemast, head inimesed Eestis! Täna on suurepärane päev, sest USA ja Venemaa on sõlminud ajaloolised maavarade kaevandamise lepingud Saudi Araabiaga. Need lepingud on toonud kaasa suure elevust ja poleemikat üle maailma ning mõjutavad kindlasti ka meie siinset elu. Mis need lepingud täpselt endast kujutavad? Kuidas need võivad mõjutada globaalset poliitikat ja majandust? Kuidas need võivad mõjutada ka meie igapäevast elu Eestis? Tuleb välja, et see uudis pakub palju küsimusi ja pakub samas ka palju põnevaid võimalusi. Oleme valmis avastama nende lepingute mõju täna.

Nii USA, Hiina kui Venemaa esindajad võtsid osa Saudi Araabias korraldatud maavarade kaevandamise foorumist. Washington ja Moskva mõlemad sõlmisid eraldi lepingud Ar-Riyadiga maavarade kaevandamise põhimõtete osas.

Ar-Riyadis sel nädalal peetud üritusest võttis osa kokku 16 000 osalejat, samas kui veel 2021. aastal osales esimesel Tuleviku Mineraalide Foorumil (Future Minerals Forum) ainult 4700 inimest.

Saudi Araabia võimude eesmärk on mitmekesistada oma majandusmudelit ning vähendada riigikassa tulude sõltuvust nafta ja selle saaduste ekspordist. Just maavarade kaevandamine on valitud uueks riigi arengustrateegia suunaks, vahendab The Wall Street Journal.

Kokku loodavad kuningriigi võimud sõlmida kolm päeva kestva ürituse raames 75 miljardi Saudi Araabia riaali ehk 18 miljardi euro väärtuses maavarade kaevandamise kokkuleppeid.

Saudi Araabia valitsus hindab oma maavarade väärtuseks 2,5 triljonit dollarit, mis on oluliselt kõrgem kui 2016. aastast pärit 1,3 triljoni dollarine hinnang. Riigis on kindlaks tehtud ulatuslike vase, tsingi, kulla, muldmetallide ja fosfaadi maardlate olemasolu, kuid arvestatav osa riigi territooriumist on veel uurimata, mistõttu võib tegelik Saudi Araabia maavarade väärtus olla oluliselt kõrgem.

Saudi Araabia on parandanud viimasel ajal suhteid USA-ga, aga on arendanud sidemeid ka Hiina ja Venemaaga.

Loe rohkem:  Iisraeli operatsioonis tapeti Hamasi tähtsuselt kolmas liige | Välismaa

“Asume maailma keskel. Saudi Araabia asub kolme mandri vahel. Arvame, et toome kogu maailma kokku,” ütles foorumil Saudi Araabia asekaevandusminister Khalid al-Mudaifer.

Kuid Saudi Araabia eesmärk pole ainult enda maavarade kaevandamine. Aasta tagasi peetud foorumil teatasid Ar-Riyadi valitsejad, et selle riiklik investeerimisfond ja riigi omandis olev kaevandusettevõte on asutanud tütarfirma Manara Minerals, mis hakkab investeerima välismaistesse kaevandusprojektidesse.

Juulis sõlmis ettevõte esimese kokkuleppe, mis kohe haaras investorite tähelepanu: Manara ostis 2,6 miljardi dollari eest 10-protsendilise osaluse Brasiilia kaevandusettevõttes Vale. Saudi valitsus kavatseb kokku investeerida välismaistesse kaevandusprojektidesse üle 15 miljardi dollari järgmise paari aasta jooksul, kirjutab The Wall Street Journal.

Näiteks arutavad Ar-Riyadi võimud investeerimist Pakistani projekti Reko Dig, mis tõotab saada maailma üheks suurimaks vasekaevanduseks.

USA valitsuse esindajate osalus foorumil viitab kahe riigi paranevatele suhetele, mis halvenesid järsult 2018. aastal pärast ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva Saudi Araabia Türgis asuvas saatkonnas.

Washington püüab vähendada sõltuvust Hiinas kaevandatavatest maavaradest ning mitmekesistada oma tarneahelaid. Saudi Araabia võib mängida selles plaanis olulist rolli.

“See pole seotud geopoliitilise vastasseisuga. Me peame investeerima koos meie liitlaste ja sõpradega, tagamaks, et globaalne [maavarade tarneahelate] süsteem on hästi varustatud ja hästi mitmekesistatud,” ütles foorumil osalenud Valge Maja tähtis nõunik Amos Hochstein.

Siiski osalesid kohtumisel ja sõlmisid Saudi Araabia ettevõtetega kokkulepped ka Hiina ja Vene ettevõtted ning Vene valitsuse esindajad.

Kokkulepe USA ja Venemaa vahel Saudi Araabiaga maavarade kaevandamise osas mõjutab kindlasti kogu maailma majandust ja poliitilist olukorda. See võib tuua kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi ning võib mõjutada ka rahvusvahelisi suhteid. On oluline, et kõik osapooled jälgiksid olukorda hoolikalt ning teeksid koostööd selle tagajärgede hindamiseks ja vajadusel vahekohtute loomiseks. Eesti peaks olema valmis võimalikeks muutusteks maailma majanduses ning poliitikas ning jälgima olukorra arengut tähelepanelikult.

Loe rohkem:  Horvaatias toimuvad erakorralised valimised | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga