Riigikogulased rõhutasid Ukraina abistamise jätkamist | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Riigikogulased on seisnud kindlalt Ukraina toetamise jätkamise eest, rõhutades meie kohustust aidata meie naabrit rasketes aegades. Meie sügav kohustus solidaarsusele ja vabadusele juhib meid püüdma luua stabiilset ja rahumeelset piirkonda ning toetada Ukraina rahva õigust iseseisvusele ja vabadusele. Meie riik on pühendunud sellele, et aidata Ukrainal ületada väljakutseid ja jätkata teed demokraatia ja stabiilsuse suunas. Tule koos meiega, et jätkata Ukraina toetamist ja luua parem tulevik meie regioonis.

Riigikogu fraktsioonide esindajad rõhutasid vajadust Ukraina abistamist jätkata. Vaid EKRE juht Martin Helme ütles, et Eesti ei suuda Ukraina võitu tagada ning see on suurte riikide õlul.

Riigikogus tegi Zelenski esimese asjana sissekande külalisteraamatusse. Riigikogu saali astudes oli Zelenski jõudnud juba selga panna kingituseks saadud “Kaitsetahte” kirjaga pusa.

“See on ka midagi, mis on juurdunud paljudesse ukrainlastesse, see on meie südames: kaitsetahe. Ma olen kindel, et tuleb päev, mil me kõik saame
koonduda veel ühe sõna mõtte alla: võidutahe,” ütles Zelenski riigikogu ees peetud kõnes.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et tema jaoks oligi kõige meeldejäävam Zelenski jutt võidutahtest. “Ukraina presidendi kõnes oli mitmeid väga olulisi rõhuasetusi, aga neist kõige olulisem oli minu hinnangul seotud võidutahte sõnaga. Ehk siis, et me töötame kõik ühiselt eesmärgi nimel, et Ukraina võidaks selle sõja,” sõnas Hussar.

Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna tõi välja Zelenski rolli inspireerijana. “Kindlasti on Ukraina president olnudki nii oma rahva jaoks, aga tegelikult kogu vaba maailma jaoks justnimelt kaitsetahte eestkõneleja ja motiveerija ja innustaja,” lausus Kersna.

Zelenski tänas oma kõnes Eestit vabaduse toetamise eest. Tema sõnul on 24. veebruar sümboolne, sest Eesti tähistab oma iseseisvust, kuid Venemaa otsustas just sellel päeval Ukrainat rünnata. Nüüd on see aga ka päev, kui vaba maailm ei murdunud.

“Vabadus peab suutma võita seistes vastu türanniale. Ja just sellepärast on see sõda, mida Venemaa Ukraina vastu alustas, tähendusrikas mitte ainult meile
ja meie maailmajaole, vaid kõikidele rahvastele, kes hindavad oma vabadust või unistavad vabaks saamisest. Türannia peab kaotama, türannia peab olema kaotaja alati, alati alati,” ütles Zelenski.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu nimetas Zelenski Tallinna kõnet sõnumiks kogu inimkonnale. “Selles võitluses ei otsustata ainult meie saatus – see on siis Eesti, Ukraina saatus – aga otsustatakse kogu globaalne suhtumine vabadusse, et see on tegelikult ka võitlus tulevaste türannide vastu,” rõhutas Reinsalu.

EKRE esimees Martin Helme heitis aga valitsusele ette Ukrainale sõjaliste abipakketide tegemist.

“Me kõik saame aru, et kui Venemaa või see ida on edukas, Ukrainas, siis see on meile – Eesti riigile, Eesti rahvale – eluohtlik. Siin meie muidugi oleme ülimalt kriitilised tänase valitsuse poliitika suhtes, et need riskid, millest me oleme algusest peale rääkinud, et kui me relvad ära anname, aga kui Ukraina ei võida, siis me oleme täiesti kaitsetud,” rääkis Helme.

Helme sõnul ei suuda Eesti Ukraina võitu tagada, vaid see on hoopis suurte riikide õlul. President Zelenski arvates on selles võitluses aga oluline igaüks.

“Mitte ainult need, kellel on suur sõjaline kogemus või palju relvi. Mitte ainult need, kes on erinevate võimekuste poolest maailmas esirinnas. Iga rahvas on tähtis. Iga julge hing, siiras süda ja tark mõistus on tähtis,” ütles Zelenski.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski kutsus üles Ukraina aitamiseks rohkem tegema. “Me kõik saaksime teha rohkem ja see on hädavajalik. Ma arvan, et kui Euroopa suured riigid ja tervikuna Euroopa Liidu liitlased teeksid märkimisväärselt rohkem, siis ka Washingtoni see sõnum, et tegelikult on küsimus kogu Euro-Atlantilise ruumi julgeolekus ja tulevikus, jõuaks palju selgemini kohale ja loodetavasti aitaks ka seal vajalike otsustega edasi liikuda,” sõnas Ossinovski.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Andrei Korobeiniku sõnul on Eesti rahvusvahelisel tasandil Ukraina heaks palju teinud. “Eesti on selline eestkõneleja, kes kaitsebki Ukraina huvisid Euroopa Liidus ja juhul, kui Euroopa ei suuda ühtne olla, siis see on kõige halvem, mis Ukraina jaoks võib praegu juhtuda,” rääkis Korobeinik.

Enne riigikogust lahkumist tegi Zelenski saadikutega ka laulu saatel ühispildi.

Lõpetuseks võib öelda, et Riigikogu liikmete üksmeelne seisukoht Ukraina abistamise jätkamise suhtes näitab Eesti pühendumust naaberriigi toetamisele. Ukraina on endiselt olukorras, kus vajab rahvusvahelist abi, seetõttu on oluline, et Eesti jätkaks oma panust konflikti lahendamisse ning toetaks humanitaarabi andmisega. Riigikogu liikmete avaldus annab jõudu ja lootust Ukrainale ning näitab, et Eesti seisab solidaarselt oma idanaabri kõrval. See kinnitab veel kord Eesti pühendumist rahu ja stabiilsuse tagamisele Euroopas.