Vaks: elektri hind langeb, kui igas omavalitsuses on võimalikult palju tuulikuid | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Vaks on põnev projekt, mis tasub kindlasti tähelepanu. Kujutage ette, kuidas elektri hind langeb oluliselt, kui iga omavalitsus panustab võimalikult palju tuuleenergia tootmisesse. See mitte ainult ei vähenda meie sõltuvust fossiilkütustest, vaid aitab ka kaasa keskkonnasõbralikumale tulevikule. Tuulikute kasutamine on ainulaadne võimalus muuta meie energiaallikaid ja aidata kaasa puhtama keskkonna loomisele. Lähme uurime lähemalt, kuidas see innovatiivne idee saab muuta meie maa energiatootmist ja elukvaliteeti!

Elektri hinna soodsamaks muutumise võti on selles, kui Eesti omavalitsustes oleks võimalikult palju tuuleparke, ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juht Rein Vaks “Esimeses stuudios”.

Vaks ütles saates, et Eesti energiapoliitika toimib ja seda näitab see, et Eesti on Euroopa Liidus taastuvenergia arendamisel viiendal kohal. Järgmine etapp on tema sõnul rohkemate tuuleparkide rajamine, mis peaks elektri hinnad allapoole tooma.

“Rohkem tuulikuid maismaa peale, igasse omavalitsusse nii palju tuulikuid kui vähegi võimalik. Seal on see koht, kus me saame elektri hinda lõpuks soodsamaks,” rääkis ta.

Eesti eesmärk on 2030. aastaks katta 100-protsendiliselt oma tarbimine tuuleenergiaga. Vaksa sõnul on see ambitsioonikas eesmärk, kuigi kriitikute hinnangul tuleks mõelda suuremalt ja arvestada, et elektri tarbimine kasvab.

“Eesti ambitsioon on EL-i liikmesriikide lõikes päris kõrge. Veelgi enam, meie potentsiaal on märkimisväärne. Lihtsalt küsimus on selles, millal me seda potentsiaali rakendama hakkame ja kes siis sellest kasu peab saama,” rääkis Vaks.

“Ma julgen väita, et me ei peaks tootma rohkem taastuvenergiat kui me tarbime puhtalt sellepärast, et see taastuvenergia tootmine tuleb reeglina kellegi taskust. Keegi peab selle kinni maksma. Ma arvan, et Eesti tarbija pole üldse rahul sellega, kui ta peab kinni maksma selle taastuva elektri, mis meil Eestis toodetakse, aga Poolas, Lätis, Leedus ära tarbitakse. See ei tundu loogiline. See tähendab omakorda, et meil on tarvis suuremat tarbimist, uusi tööstuseid ja mis omakordi loob uusi töökohti. Nende mõlemaga peab korraga tegelema ja kliimaministeerium ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellega koos tegelevad,” lisas ta.

Hiljuti tõusis Nord Pooli elektribörsil hind pea kahele eurole kilovatt-tunnist. Vaksa sõnul börs toimib ja reageerib sellistele hindadele.

“Ma arvan, et siin ei maksa seda paari tundi aastas üle tähtsustada, kus elektri hind on kõrgem kui sellega on harjutud. Sellele turg reageerib ja tegelikult hästi lühikeses perspektiivis juba need kortsud silutakse välja turul. Möödunudsuvine näide – väga palju oli tunde, kus elektri hind oli null, nullilähedane või lausa negatiivne ja see on kõik tänu sellele, et on täiendavalt uut taastuvenergiat meile turule tulnud. Ja see on ka see, millega kliimaministeerium täna kõigest väest tegeleb, et meil taastuvenergiat oleks võrgus niivõrd palju, et need suvised hinnad oleksid meil väga tuttavad ka sügisel ja võimalusel ka talvel,” kommenteeris Vaks.

Juhitavatest võimsustest peaks Vaksa sõnul Eestis edasi minema gaasielektrijaamadega.

“Tõsi on, et isegi kui me oma 2030. aasta eesmärgi toota kogu tarbimine bilansiliselt taastuvatest allikatest ära teeme, jääb meil ikkagi kolmandik tunde aastas selliseid, kus tuul ei puhu ja või päike ei paista. Sellisel juhul on meil vaja juhitavaid elektrijaamu, mis ei sõltu sellest, kas õues on soe, külm, tuuline või päikeseline. Selliseid jaamu on meil Eestis olemas. /…/ Nendega on lähitulevikus keeruline – need ei ole enam konkurentsivõimelised ja nad ei suuda oma ülesannet lähiajal tõenäoliselt nii hästi enam täita. Selline info on meil Eleringi varustuskindluse aruandest,” rääkis Vaks.

“Ainus loogiline võimalus edasi minna on gaasielektrijaamad ja täna me tegelikult juba näeme, et gaasielektrijaamade investeeringuotsuseid on turu pealt tulnud, Eesti Energia on väga hea näide, kus kaalutakse seda hetkeolukorda, kus tahetakse tuua turule gaasi- ja vesinikuelektrijaam. Tulemas on ka 2025. aastal Eleringi sagedusreservide hange, kus vaadatakse 300-400 megavatile otsa. Ja niipidi need juhitavad võimsused meile tulevad, teisiti ei saa me hakkama,” lisas ta.

Vaks’i idee suurendada tuuleenergia osakaalu Eesti energiatarbimises on igati teretulnud. Kui igas omavalitsuses oleks võimalikult palju tuulikuid, saaksime loota elektri hinna langusele ning samal ajal vähendada sõltuvust fossiilkütustest. See on oluline samm jätkusuutlikuma tuleviku suunas, kus keskkonnasõbralikud energialahendused on üha olulisemad. Samuti annaks see võimaluse luua uusi töökohti ning arendada Eesti rohelise energia sektorit. On oluline toetada ja innustada selliseid algatusi, et aidata muuta Eesti energiasüsteem puhtamaks ja taskukohasemaks.