Ökonomist: hinnad võinuks eelmise aasta teises pooles isegi langeda | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimase aasta majandusolukord on olnud põnev ja dünaamiline ning paljudel on olnud erinevaid arvamusi ja prognoose selle kohta, kuidas hinnad on käitunud. Üks siinse majanduse eksperdid on hiljuti avaldanud arvamuse, et hinnad on võinud eelmise aasta teises pooles isegi langeda. See väide on tekitanud palju diskussiooni ja huvi, kuna see mõjutaks otseselt inimeste igapäevast elu ja tarbimisharjumusi. Lähme sügavamale majandusmaailma ning uurime, mis võiksid olla selle väite tagamaad ja millised võiksid olla selle mõjud Eesti majandusele.

Kuna nõudlus ja investeeringud olid eelmise aasta teises pooles väikesed, siis oleks võinud hinnad tugevamalt langeda, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Tarbijahinnaindeks tõusis möödunud aastal 9,2 protsenti. Eelmise aasta detsembris kerkis tarbijahinnaindeks võrreldes 2022. aasta detsembriga neli protsenti. Mullune suurem hinnatõus jäi aasta esimesse poolde. Alates aprillist oli hinnakõikumist vähe ning neljandas kvartalis olid hinnad stabiilsed.

Möödunud aasta tarbijahinnaindeksit mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus, mis kallinesid 15,8 protsenti.

Coop Eesti keskühistu ostudirektor Oliver Rist ütles, et toidukaupluses oli hinnatõus aasta esimeses pooles.

“Hinnatõus sai läbi augustikuuga võrdluses eelmise aastaga. Sellest ajast saadik oleme vaadanud kuises võrdluses, et reeglina 0,1-0,2 protsenti ühele või teisele poole miinus- või plussmärgiga on see hinnatõus olnud. Tänaseks saab küll vist öelda, et arvestades, et käibemaksu muudatus on siiski ka suurematel kettidel ikkagi sisse viidud, see suurem hinnaralli on tänaseks läbi,” rääkis Rist.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul kestis hinnatõus üle-eelmise aasta detsembrist eelmise aasta juunini. “Sisuselt teises poolaastas on olnud hinnatase muutumatu.”

Pigem võinuksid tema hinnangul hinnad hakata isegi langema.

“Nõudlus on väike olnud, investeeringud on väiksed olnud, hinnad oleksid võinud tugevamalt langeda. Me räägime sellest, et toormete hinnad on märksa odavamad, nafta on ju palju odavam kui 2022. aasta tipu tasemel,” selgitas Uusküla.

“Toiduainete hindadega on niimoodi, et me tegelikult ootasime hinnalangust ja aasta teises pooles nad esialgu hakkasidki langema, aga viimase kolme kuu jooksul on jällegi stabiilseks muutunud,” lisas ta.

Hindade püsimise põhjustab tänavune käibemaksu tõus.

“Suur enamus käibemaksu muudatusest on tehtud. Arvestama peab muidugi ka sellega, et me räägime kümnetest tuhandetest toodetest, mida näiteks suures hüpermarketis on tarvis muuta. Aga täna meie oma kogemuse pealt ütleme, et päris palju on see juba sisse viidud ja ka need, kes võib-olla ütlevad, et lükkavad edasi või ei tõsta, siis seda tuleb võtta võib-olla väikse muigega, minu poolt vähemasti,” rääkis Rist.

Tänavune hinnatõus jääb 3,5 protsendi juurde, ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

“Sinna sisse on arvestatud ka erinevate maksumäärade tõus. Majandusolud, kehv majanduskeskkond ja majanduse langus avaldab hindadele ka mõju ja kui meil oleks majanduses parem seis, siis tõenäoliselt oleks hinnakasv ka kiirem,” rääkis Kattai.

In conclusion, the analysis by Ökonomist suggests that prices in Estonia could have potentially decreased in the second half of last year. This is a positive sign for consumers and may indicate a more stable and competitive market. However, it is important to continue monitoring the economic trends and ensuring that the cost of living remains manageable for the population. It will also be crucial for policymakers to implement measures that support fair pricing and sustainable economic growth in the country.