Tallinn on pidevalt kasvav linn, mis vajab pidevalt kaasaegset transpordisüsteemi. Seetõttu on plaanis luua uusi bussiliine ja bussipeatusi, et tagada linnaelanikele parem ja efektiivsem transpordivõimalus. Uute bussiliinide ja -peatuste loomine toob kaasa mitmeid majanduslikke eeliseid, sealhulgas parema ligipääsu linna eri piirkondadele, suurema mobiilsuse ja majanduskasvu. See algatus on oluline samm Tallinna transpordiinfrastruktuuri täiustamisel ning annab lootust, et linna areng jätkub positiivses suunas.
Tallinna tänavail sõidab pea igapäevaselt kokku 67 bussiliini, neli trolliliini ja viis trammiliini. Lisaks neile on veel viis ööbussiliini, millest aastavahendusel lisandusid liinid Viimsi keskusesse ja Vana-Pääskülla.
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles ERR-ile, et linnal on nüüd plaan kogu liinivõrk üle vaadata. Enam ei ole juttu liinivõrgu optimeerimisest, nagu suvel, seoses uute pikkade bussiliinidega.
“Sõna optimeerimine on vale, pigem räägime me uuest ühistranspordi võrgustikust, uuest liinivõrgust,” ütles Svet.
Svet rääkis, et kava järgi hangib linn esmalt välised eksperdid, kes annaks hinnangu transpordiameti endi mõtetele ja plaanidele. Aprillis-mais saaks hakata tema sõnul tutvustama avalikkusele esmaseid liinivõrgu reformimise plaane, kaasama kohalikke kogukondi ning korraldama arutelusid ja tutvustusi. Sügisest saaks hakata aga juba esimesi muutusi ellu viima.
Tartu reformis oma ühistranspordi liinivõru 2019. aastal. Svet lausus, et erinevus Tartu reformiga on see, et Tallinnas on väljakujunenud trammi- ja trolliliinid, mida ei muudeta. Küll aga on plaanis siiski muuta ka Tallinnas bussimarsruute ja mõningate bussipeatuste asukohti.
Svet hindas, et äärelinnades on tõenäoliselt vaja ehitada täiendavaid busside seisukohti. Vähemalt Pärnu maantee ja Liivalaia ristmiku juurde on plaan ehitada aga täiendavaid ühistranspordipeatusi.
“Võivad muutuda need kohad, kust bussid alustavad oma marsruute ja need muutused eeldavad paratamatult kohati ka ümberehitusi. Selge on see, et me ei plaani ehitada tervet linna ümber. Tõenäoliselt muudame me sel aastale neid liine, mida on võimalik muuta ilma ümberehitusteta,” lausus ta.
Tiskre ja Astangu ning Kesklinna lõunaosa
Svet tõi välja, viimase paari kümnendi jooksul on Tallinna tekkinud mitmed uued asumid, kus on ühistranspordiühendus halvem, nagu näiteks Tiskre või Astangu – sinna on plaan lisada uusi bussiliine.
Üldiselt on Sveti sõnul Tallinna ühistranspordivõrk siiani ehitatud üles põhimõttel, et valdav osa liine tuleb kokku kesklinna, kuid nüüd on inimeste liikumisharjumused muutunud.
“Linna on tekkinud tõmbekeskused, mis võivad ajapikku hakata konkureerima kesklinnaga, nagu näiteks Kristiine, Rocca Al Mare või Ülemiste. Kristiine keskus ja selle ümbrus on ühistranspordi teenindamise seisukohalt tegelikult olulisem kui Hobujaama ristmik,” tõi Svet näite.
Svet mainis, et ka Kesklinna lõunaosas, Liivalaia tänavast lõunas on olnud suured arengud ning ka seal peaks olema ühistransporti senisest rohkem.
Varasemast on teada, et linn kaalub pärast Vanasadama trammiliini valmimist ehitada järgmise trammiliinina valmis Liivalaia trammi, mis kulgeks Tartu maanteelt mööda Liivalaia tänavat ja Suur-Ameerika tänavat Kristiine viaduktini.
Pere: linnal puuduvad andmed, et võrku edukalt arendada
Statistikaamet andmete järgi kasutas 2022. aastal töö ja kodu vahel liikumiseks ühistransporti 29 protsenti inimestest, autoga liikus 49 protsenti, jalgsi 13 protsenti ning ratta- või mootorrattaga 3 protsenti.
Tallinnas opositsiooni suurima erakonna, Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere lausus, et praegu on Tallinna ühistranspordikorraldus mitterahuldav ning see peegeldub ka madalas ühistranspordi kasutajate määras.
“Liinivõrgu korraldus on okupatsiooniaegne. See on suur probleem ja selle lahendus on käega katsutav,” ütles Pere.
Pere selgitas, et liinivõrgu ümbertegemine on suuresti digitaalne töö, milleks on vaja nii paremat liiklusmudelit kui ka uuendatud mobiilsideandmeid.
“Linnal on praegu mobiilsideandmed, mis on umbes viis aastat vanad ehk me ei tea, kus inimesed elavad ja kuhu nad tööle sõidavad,” lausus ta.
Pere ütles, et nii nagu tegi Tartu, oleks vaja mobiilsideoperaatoritelt osta mobiilsideandmeid, mille maksumus on hinnanguliselt kuni viis miljonit eurot. Korralik liikuvusmudel maksaks aga tema sõnul umbes pool miljonit eurot.
“Oleme opositsioonis teinud Reformierakonnaga ettepanekud, et teeme konkreetse, käesoleva aasta eelarves selle investeeringu. Ostame, tellime need andmed ära, uuendame palun neid andmeid, et me teaks. Linnavõim lükkas need ettepanekud tagasi, ehkki samal ajal räägib, et see kõik on väga vajalik ja nad kavatsevad seda liinivõrku ümber teha. Kuidas? Mis andmetega? See jääb väga arusaamatuks,” rääkis Pere.
Svet: linnal on andmed liinivõrgu reformimiseks olemas
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet Perega ei nõustunud. Abilinnapea ütles, et kõige olulisem on teada, millist ühistranspordiliini kui palju inimesi parasjagu kasutab.
“Neid andmeid me saame anduritest, millega on varustatud kõvasti üle poole veeremist ja ajapikku kogu veerem. Just need andmed võimaldavad meil peatuse täpsusega määrata, kus inimesed tulevad sisse ja kus nad väljuvad või kuivõrd täis mõni ühistranspordiliin on,” lausus Svet.
Svet ütles, et anduritele lisaks kasutab linn ka valideerimise andmeid, arvestades, et oma sõidu valideerib umbes 45 protsenti reisijatest. Ühtlasi on tema sõnul ka linna liiklusmudel igati tõhus, arvestades nii mobiilse positsioneerimise andmetega kui ka maksuameti andmetega.
“Muidugi kui on tunne, et näiteks linnaelanikkonna struktuur on muutunud väga kõvasti või on tekkinud uued mitmekümne tuhandelised asumid, siis vajadusel saab alati täiendavaid andmeid juurde tellida. Praegu me pigem aga näeme, et Tallinna liiklusmudel töötab,” lausus ta.
Pere: tasuta ühistranspordi kaotades saaks ehitada iga aasta uue trammiliini
Tallinna linnaeelarves on sellel aastal liiniveo ning ühistranspordi taristu haldamiseks jaoks ette nähtud ligi 124 miljonit eurot.
Pärtel-Peeter Pere lausus, et linn peaks üldiselt kasutama ühistranspordis saada olevat raha senisest palju targemalt. Ta ütles, et linnal ei ole vaja näiteks eraldi linnavaraametit, transpordiametit ja linnaplaneerimise ametit ning need annaks ühendada.
Pere lausus, et kindlasti tuleks kaotada ka tasuta ühistransport, mis praegu läheb igale Tallinna elanikule maksma umbes 260 eurot aastas.
“Võtame tasuta ühistranspordi ehk iga maksumaksja eest tasutud ühistranspordi Tallinnas. Kui tuleval aastal kulub ühistranspordile 124 miljonit eurot, siis sellest 35 protsenti ehk 54 miljonit eurot on saamata jäänud piletitulu, sest 2012. aastal, enne kui tasuta ühistransport tuli, moodustas piletitulu 35 protsenti eelarvest. Vanasadama trammiliini maksumus oli koos Euroopa Liidu rahadega 51 miljonit eurot. See tähendab, et kui linnas targemalt maksumaksja rahaga ümber käia, oleks meil võimalik rajada iga aasta üks uus trammiliin,” ütles Pere.
Svet lausus, et seniks, kuni Keskerakond on Tallinnas võimul, tasuta ühistransport ära ei kao.
“Me näeme, et Reformierakond ei usu tasuta ühistransporti, riigis on seda tühistamas. Samas, kas me näeme, et riigis sellega tuleb liine juurde? Ei näe. Kas me näeme, et riigis tuleb väljumisi juurde? Ei näe,” ütles Svet.
Tallinna Linnatranspordi teenindusdirektori Hannes Falteni sõnul tegid inimesed eelmisel aastal busside, trammide ja trollidega kokku umbes 137 miljonit reisi. Linnatranspordi veeremipargis on praegu kokku 559 bussi, 42 trolli ja 66 trammi, mida juhib ligi 1560 juhti. Kokku on Tallinnas 1095 ühissõidukipeatust, millest 989 on varustatud ootekodadega.
Kokkuvõttes näitab see uudis, et Tallinn on pühendunud oma transpordisüsteemi parandamisele, et pakkuda elanikele ja külastajatele paremat liikumisvõimalust. Uute bussiliinide ja bussipeatuste plaanidega näitab linn oma pühendumist linnakeskkonna arendamisele ja jätkusuutlikule transpordile. See annab lootust, et tulevikus saavad inimesed nautida mugavamat ja efektiivsemat ühistransporti, mis omakorda aitab kaasa linna majanduskasvule ja elukvaliteedi paranemisele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus