20 aastat NATO Balti õhuturbemissiooni: Venemaa suudab meid ikka üllatada | Eesti

2273837hafeft24

Tere tulemast Eestisse! 20 aastat NATO Balti õhuturbemissiooni on olnud oluline osa meie riigi kaitsest ja julgeolekust. Viimased sündmused aga näitavad, et Venemaa suudab meid ikka üllatada oma agressiivse käitumisega. See paneb meid mõtlema, kui oluline on meie liitlassuhted ja valmidus kaitsta end igas olukorras. Oleme uhked oma riigi vastupanuvõime üle, kuid samal ajal teadlikud, et meie tugevus on meie ühtsus. Tulge avastama Eesti ilu ja ajalugu ning jagama meie püüdlust elada rahus ja turvalisuses.

NATO Balti õhuturbemissioonil täitub sel aastal 20 aastat. Saksamaa on olnud missioonil üks sagedasemaid panustajaid. ERR rääkis õhuturbemissiooni olulisusest Saksa õhuväe kolonelleitnanti Swen Jacobiga.

Balti õhuturbemissioon algas 2004. aastal Leedus. Missioon laienes Eestisse 2014. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. 20 aasta jooksul on õhuturbesse panustanud 17 riiki. NATO rõhutab, et missioon on puhtalt kaitse eesmärgil.

Kolonelleitnant Swen Jacob alustas just õhuturbemissiooni Lätis. Varem on ta osalenud missioonil neli korda – kolm korda Eestis, ühe korra Rumeenias. Läti võtab Eestilt kohustused üle, kuna Ämari lennubaasis algavad sel aastal ehitustööd.  

“Ma ei ütleks, et see on lõbus missioon. See ei oleks õige kirjeldus, kuid tegemist on huvitava missiooniga,” ütles Jacob ERR-ile telefonivestluses. Ta viibis vestluse ajal Lätis Lielvārde lennubaasis.

NATO liitlased kaitsevad Balti riikide õhuruumi, kuna Eestil, Lätil ja Leedul pole võimeid seda ise teha. Liitlaste peamine ülesanne on tuvastada NATO õhupiiri rikkuvaid Venemaa õhusõidukeid.

2273837hafeft24

Saksamaa on osalenud missioonil üle 12 korra. See teeb neist ühe sagedasema panustaja. Tavaliselt võtab rotatsioonist osa neli lennukit, lisaks üks varulennuk. Meeskonda kuulub rotatsioonil ligikaudu 150–200 inimest.

“Meil on võimalus näidata, et Saksamaa on osa NATOst ja vajadusel panustab,” ütles Jacob.

Loe rohkem:  Tallinna opositsioon tegi järgmise sammu pealinna võimuvahetuse poole | Eesti

Ta lisas, et kogemus, mille missioonil osalev piloot saab, on tohutu. “Sa näed erinevaid Venemaa õhusõidukeid ja nende süsteeme. See on väga õpetlik. Loomulikult arendab missioon ka pilootide lennuoskusi ning kuidas olla valmis, kuid olukorda mitte eskaleerida,” lausus Jacob. “On õhuke piir valmisoleku ja võimekuse näitamise ning olukorra eskaleerimise vahel. See on hea õppekoht kõikidele pilootidele.”

2280606h3cc0t24

Venemaa käitumine ei ole muutunud, kuid võib ikka veel üllatada.

Jacobi sõnul tuleb Saksa õhujõududel rotatsiooni jooksul Venemaa lennusõidukitele reageerida keskmiselt 20–30 korda. Üllataval kombel pole see number aastate jooksul muutunud. “Talvel on see number väiksem, suvel suurem, kuid selline see keskmiselt on,” ütles Jacob.

Viimaste aastate jooksul on muutunud, mis tüüpi õhusõidukid lendavad Venemaa sisemaa ja Kaliningradi eksklaavi vahel.

“Seal on palju rohkem transporti, kuna Balti riigid sulgesid viimaste aastate jooksul enda piirid. Palju transporti ja personalivahetust toimub õhu teel,” sõnas Jacob.

2285448ha8dbt24

Võrreldes tema kogemusega Rumeenias, on missioon Baltimaades palju korrapärasem.

“Venelased suudavad meid ikka üllatada,” ütles Jacob. Ta lisas, et raske on tuvastada, kas rahvusvaheliste vete kohalt üle lennates tehakse rikkumisi tahtlikult või kogemata.

“Nad peavad teatud arvust reeglitest kinni pidama. Mõnikord peavad nad kinni kõikidest reeglitest, mõnikord mitte. Me ei tea, kas tegemist oli tehnilise probleemi või tahtliku rikkumisega. Me ei näe piloodi pähe. Mõnikord, kui nad lendavad ühe päeva jooksul mitu korda edasi-tagasi, kasutavad nad transponderit ja suhtlevad juhtmiskeskusega, mõnikord nad seda ei tee. Sellisel juhul kutsutakse meid välja neid eskortima,” sõnas Jacob.

Jacob: eestlased on täiuslikud võõrustajad

Jacob kirjeldas eestlasi kui täiuslikke võõrustajaid, kes pakuvad alati piisavalt tuge.

Tema sõnul pole suurt vahet, millises Balti riigis on kontingent majutatud, kuna missioon jääb samaks. “Toetuse ja suhtumise kohapealt on Balti riikides alati hästi,” ütles Jacob.

Loe rohkem:  Eelnõu: TTJA saab õiguse trahvida Vene telekanalite tõttu ka hooldekodusid | Eesti

2281617h954ft24

Kui Saksa õhuvägi ei tegele häirele reageerimisega, keskendub meeskond õppelendudele. Nad lendavad keskmiselt kaks korda päevas, kuuel päeva nädalas.

Vabadel päevadel tutvub meeskond kohalike aladega või käib Tallinnas. “See on osa missioonist, et meil ei tekiks eraldatust. Me üritame kohalikega lävida ning neid paremini mõista,” sõnas Jacob.

Tema sõnul saadab õhuturbemissioon kindla sõnumi, et NATO on ühtne. “Ei ole vahet kui suur on maa- või õhuvägi – NATO hoiab kokku,” ütles Jacob.

1873690h7024t24

Eesti õhuväe andmetel oli eelmine aasta esimene alates 2014. aastast kui Venemaa sõjalennukid ei rikkunud Eestiga õhupiiri.

Sellegipoolest reageeris NATO Venemaa õhusõidukitele rohkem kui 100 korda.

Ekspertide hinnangul ei näita see, et Venemaa õhujõude võimed oleksid Ukraina sõja tõttu vähenenud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 20 aastat NATO Balti õhuturbemissiooni on olnud oluline ja vajalik kaitsemeede Eesti, Läti ja Leedu jaoks. Venemaa agressiivne käitumine ja sõjalised provokatsioonid piirkonnas näitavad, et julgeoleku tagamine on jätkuvalt prioriteet. Kuigi me võime end tunda turvalisena NATO liikmena, on oluline olla valmis üllatusteks ja ohtudeks, mida Venemaa võib meie suunas suunata. Seega peame jätkama tihedat koostööd liitlastega ning investeerima kaitsevõimesse ja valmisolekusse, et tagada meie riikide julgeolek tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga