11 kuuga laekus riigieelarvesse 90 protsenti planeeritud maksutulust | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Möödunud 11 kuu jooksul on riigieelarvesse laekunud muljetavaldavad 90 protsenti planeeritud maksutuludest, mis kinnitab meie majanduse tugevat seisundit. See edulugu peegeldab Eesti järjekindlat pühendumust majanduskasvu ja finantsstabiilsuse saavutamisele. Üha enam ettevõtteid ja investoreid avastavad meie riigi atraktiivsuse ning seavad siia oma juured. Loodame, et saate nautida meie kiiresti arenevat majandust ning avastada kõiki Eesti imelisi võlusid. Teretulnud Eestisse!

Novembris kogus maksuamet 1,067 miljardit eurot maksutulu, mida võrreldes 2022. aasta sama kuuga oli 6,9 protsenti rohkem.

“Maksude tasumist novembris võib pidada heaks vaatamata tarbijate ja ettevõtete madalale kindlustundele,” teatas rahandusministeerium reedel.

11 kuuga on eelarvesse tasutud 90 protsenti planeeritud maksutulust. 

Kõige kiiremini kasvasid alkoholiaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu tasumised.

Otseste maksude laekumist toetab kasvus püsinud palgafond, samas tarbimismaksude tagasihoidlik tase peegeldab tarbijate ebakindlust, märkis ministeerium. 

Novembris palgafondi kasv kiirenes, töökohtade arv oli väikeses languses. Kokkuvõttes sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes ning seda saab jätkuvalt pidada suhteliselt kõrgeks. Sektoritest vedas novembris palgafondi kasvu energeetika, peamiselt preemiate tasumise tõttu. Töökohtade koguarvu viib langusesse eelkõige töötlev tööstus.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas novembris kohalike omavalitsuste tulumaksu osa toel.

Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarvesse laekuv osa kahanes novembris maksuvaba tulu tõstmise tõttu 2023. aasta alguses (tööeas 654 euroni ja vanaduspensionieas 704 euroni), vähemlaekumist tasandas inimeste valik lükata maksuvaba tulu kasutamine edasi käesolevasse aastasse. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine novembris kasvas erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu suurenemise tõttu.

Käibemaksutulu kasv jäi novembris keeruliste majandusolude tõttu oodatust väiksemaks, sealjuures hinnatõusuga sarnasele tasemele.

“Eratarbijad on majandusolude halvenemise ja madala kindlustunde tõttu hakanud tarbimiskulutusi piirama, mis muudab täiendavad hinnatõusud ettevõtetele keeruliseks. See avaldab käibemaksutulu tõusule pärssivat mõju,” märkis ministeerium.

Ehkki inimeste ostujõud on taastumas ja keskmine palgakasv ületanud hinnatõusu viimastel kuudel üle kahe korra, jäi jaekaubanduse müügitulu ka novembris püsivhindades langusesse. Seega pole märgata olulises mahus majapidamiste käibemaksutõusu eelset üleüldist kaupade ja teenuste etteostu, kuigi selline käitumine on vahetult enne käibemaksumäära tõusu ootuspärane, tõdes ministeerium.

Siiski on mõnede kaupade, näiteks sõiduautode, puhul näha kiirenevat müügi kasvu ja sellest tulenevalt käibemaksu tasumise suurenemist.

Aktsiisitasumiste kõrget taset hoiab üleval alkohoolsete jookide aktsiisitõusueelne ettevarumine. Novembris tasuti alkoholiaktsiisi eelmisest aastast peaaegu kolmandiku võrra rohkem. Kõrget taset põhjustab varumine ning eelkõige soetatakse ette kanget alkoholi ja veini, vähem lahjat alkoholi.

Kütuseaktsiisi kuised tasumised jälgivad suuresti eelmise aasta dünaamikat. Tasumine on vähenenud eelmise aastaga võrreldes nii novembri vaates kui 11 kuu kokkuvõttes. Tasumiste kasvu hoiab tagasi eelkõige diislikütuse hulgimüük, mis moodustab kogu mootorikütuste müügist 10 protsenti ning mille müük on novembri lõpuks vähenenud pea veerandi võrra. Hulgimüüki mõjutavad eelkõige sektorid, kus kasutatakse paikseid mootoreid ning töötleva tööstuse nõrgenenud majanduslik olukord avaldub hulgimüügile otsest mõju, märkis ministeerium.

Mootorikütuste jaehindade langus on jaemüügile seevastu mõjunud soosivalt, kuid novembris oli näha kasvutempo aeglustumist, mis on kooskõlas hindade järjest väiksemate langustega.

Kokkuvõttes näitab see, et Eesti riigieelarvesse laekus 11 kuuga 90 protsenti planeeritud maksutulust, et majandus on püsinud stabiilne ja tugev. See näitab, et maksumaksjad täidavad oma kohustusi ning riigi rahandus on heas seisus. See annab kindlust majanduse jätkuvaks arenguks ja investeeringuteks riigi infrastruktuuri ning sotsiaalvaldkonda. Siiski on oluline jätkata maksupoliitika jälgimist ja kohandamist vastavalt majanduse vajadustele, et tagada stabiilsus ja jätkusuutlikkus tulevikus.