Zelenski: Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 40 raketi | Välismaa

“Estonia stands in solidarity with Ukraine as the war-torn nation faces yet another brutal attack from its eastern neighbor. According to reports, Russia has launched over 40 rockets at Ukrainian cities, causing widespread destruction and loss of life. This latest escalation of violence is a stark reminder of the ongoing conflict and the devastating impact it has on innocent civilians. As a nation that has experienced its own share of occupation and struggle for independence, Estonia’s heart goes out to the people of Ukraine. We stand united in our condemnation of this senseless violence and our commitment to supporting Ukraine’s sovereignty and territorial integrity.”

Oluline esmaspäeval, 8. juulil kell 12.44:

– Zelenski: Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 40 raketi;

– Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao;

– Raport: Orban püüab juhtida lääne tähelepanu Ukraina toetamiselt kõrvale;

– Venemaa: Ukraina üritas üle meelitada strateegilise pommitaja pilooti;

– Venemaa korraldab õhurünnakuid, plahvatused Kiievis ja teistes linnades;

– Ukrainlased Pariisis nõudsid Ukraina liitumist NATO-ga;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit;

Zelenski: Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 40 raketi

Vene okupatsioonivägi ründas esmaspäeval kümnete rakettidega mitut Ukraina linna, ütles president Volodõmõr Zelenski pärast seda, kui pealinn Kiiev langes harvanähtava päevase õhurünnaku alla.

“Vene terroristid ründasid taas massiivselt Ukrainat rakettidega. Erinevad linnad: Kiiev, Dnipro, Krivõi Rih, Slovjansk, Kramatorsk. Enam kui 40 eri tüüpi raketti. Elumajad, taristu ja lastehaigla said kahjustada,” sõnas ta.

Kiievile korraldatud rünnakus sai surma vähemalt viis inimest, ütles pealinna sõjaväeline juhtkond.

“Praegusel hetkel on teada antud viie inimese surma saamisest. Teavet ajakohastatakse,” ütles Serhi Popko Telegramis.

Krivõi Rihis hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 31 inimest, neist 10 raskelt, edastas linnapea Oleksandr Vilkul.

Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) saadetud droonid põhjustasid pühapäeval 300 kilomeetri sügavusel Venemaa territooriumil laskemoonalaos rea suuri plahvatusi.

Kuigi Venemaa teatas varem, et kõik Ukraina droonid lasti pühapäeva varahommikul alla, põhjustasid ühe drooni rusud massiivse plahvatuste seeria laos, kus hoiti lõhkekehi, teatas Voroneži kuberner Aleksander Gussev. Gussevi sõnul ei saanud tsiviilisikud vigastada.

SBU võtab harva ametlikult vastutuse Venemaal toimuvate rünnakute eest, aga Ukraina korrakaitseametnik ütles Politicole, et SBU droonid tabasid suurt välilaskemoonaladu Sergejevka küla lähedal Voroneži oblastis, kus Venemaa hoiab relvi, mida kasutatakse Ukraina pommitamiseks.

“9000 ruutmeetri suuruses laos hoidis vaenlane erinevaid rakette, tankide ja suurtükiväe mürske ning kastides padruneid tulirelvade jaoks,” ütles korrakaitseametnik. “Kohalikud kuulsid esmast plahvatust, millele järgnes rida teisi. Nad nägid suitsusammast kümnete kilomeetrite kauguselt.”

Ametnik hoiatas, et Venemaa sõjatööstus peaks valmistuma veel rünnakuteks.

Voronežis kestsid plahvatused üle 20 tunni, sundides kohalikku valitsust evakueerima piirkonnast üle 80 elaniku. Pühapäeva õhtul teatas Gussev, et olukord hakkas normaliseeruma ja plahvatusi esines harvemini. “Ainult üks eramu sai märkimisväärselt kahjustada, kuid seda saab parandada,” ütles Gussev.

Raport: Orban püüab juhtida lääne tähelepanu Ukraina toetamiselt kõrvale

Ungari peaminister Viktor Orban püüab tõenäoliselt suunata Lääne tähelepanu võimalikule rahuläbirääkimistele, osana oma üldisest püüdest õõnestada Euroopa toetust Ukrainale, selgub USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) uuest raportist.

Orban esitleb end jätkuvalt võimaliku vahendajana Ukraina sõja lõpetamiseks, hoolimata Vene presidendi Vladimir Putini vahendamise või tõsiste läbirääkimiste tagasilükkamisest.

Eksperdid märgivad, et Orban avaldas 5. juulil Newsweekis arvamusloo, milles süüdistas NATO-t konflikti valimises rahu asemel ja väitis, et NATO loodi rahu säilitamiseks.

“Orbani püüdlused läbirääkimisi läbi suruda on tõenäoliselt osa tema jätkuvast püüdest suunata Euroopa tähelepanu rahuläbirääkimistele ja eemale aruteludest sõjalise toetuse üle Ukrainale,” seisab raportis.

ISW märgib, et Orban on järjekindlalt vastustanud ja õõnestanud Euroopa Liidu püüdlusi pakkuda Ukrainale sõjalist abi, ning Euroopa tähelepanu suunamine sõjaliselt abilt eemale toetab seda laiemat eesmärki nüüd, kui Ungari on võtnud üle EL-i Nõukogu eesistumise.

“Ukraina võimekus omaenda rahuprotsessi elluviimiseks sõltub operatiivselt olulise territooriumi vabastamisest,” märkisid analüütikud, lisades, et Ukraina ei suuda edukalt vasturünnakuid korraldada ilma Lääne sõjalise toetuseta lühemas ja ka pikemas perspektiivis.

Orban külastas 5. juulil Moskvat, kus ta kohtus Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Venemaa: Ukraina üritas üle meelitada strateegilise pommitaja pilooti

Venemaa teatas esmaspäeval, et nurjas Kiievi katse meelitada Vene sõjaväe piloot poolt vahetama ja maanduma koos oma strateegilise pommitajaga Ukraina alale.

Venemaa julgeolekuteenistus FSB märkis avalduses, et NATO riikide salateenistused olid seotud plaaniga saada enda valdusse Tu-22M3 pommitaja.

Avalduse kohaselt oli Ukraina lubanud piloodile rahalist hüvitist ja Itaalia kodakondsust, et veenda teda strateegilist pommitajat Ukrainasse maandama.

FSB kohaselt õnnestus neil teavet saada vastuluureoperatsiooni käigus, millega vene väeüksused ründasid Ukraina õhubaasi, vahendas AFP-BNS.

Viimastel päevadel on Vene okupandid korraldanud terve rea rünnakuid Ukraina õhubaasidele, kuna Kiiev ootab lääneriikide abina F-16 hävitajaid.

Läinud aastal keelitas Ukraina vene pilooti Maksim Kuzminovit oma Mi-8 helikopteriga Ukraina poolele üle tulema. Veebruaris sel aastal leiti aga ülejooksik Hispaanias surnult. Venemaad süüdistatakse laialdaselt oma vaenlaste mõrvamises nii kodu- kui välismaal, ent Moskva eitab selliseid avaldusi.

Kiiev süüdistab omakorda Venemaad, et viimane üritab Ukrainast värvata oma poolele inimesi.

Nii näiteks teatas Ukraina sõjaväeluure SBU mais, et neil õnnestus lammutada FSB agentide võrgusik, mis valmistas ette president Volodõmõr Zelenskõi atentaati. Ühtlasi võeti kinni kaks Ukraina ohvitseri, keda süüdistatakse vandenõus osalemises.

Venemaa korraldab õhurünnakuid, plahvatused Kiievis ja teistes linnades

Venemaa korraldas 8. juuli hommikul raketirünnaku Ukraina vastu, mis oli teine rünnak viimaste tundide jooksul. Telegrami jälgimiskanalite teatel sisenesid raketid Ukraina õhuruumi umbes kell 10 hommikul, liikudes mitmes suunas.

Tuvastati ka MiG-31K lennuki õhkutõus, mis on võimeline kandma Kinžal tüüpi ballistilisi rakette.

Kiievis oli kuulda üle kümne plahvatuse, teatasid Kyiv Independenti ajakirjanikud kohapeal. Pealinna äärelinnades toimis aktiivne õhutõrje, ütles linnapea Vitali Klõtško.

Raketipraht langes Solomianskõi, Holosiivskõi ja Dniprovskõi rajoonidesse ning Ševtšenkivskõi rajoonis toimus plahvatus, teatas Klõtško.

Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju, kuid linnapea ei täpsustanud selle asukohta.

Eriti tugevad plahvatused toimusid Kyiv Independenti andmetel linna keskosas, Taras Ševtšenko pargi piirkonnas. Plahvatusi kuuldi ka Podili ja Nõvkõ linnaosades. Linnas oli mitmes kohas näha suitsu.

Kahjude või ohvrite kohta täpsemat teavet hetkel ei ole. Rünnak toimus kohaliku aja järgi kell 10:40.

Varem samal päeval teatas õhuvägi neljast tiibraketist kolme alla tulistamisest Žõtomõri ja Tšerkassõ oblastites. Ohvritest ega kahjustustest ei teatatud.

Ukrainlased Pariisis nõudsid Ukraina liitumist NATO-ga

Ukraina Maailma Kongress korraldas Pariisis marsi, kus kutsuti Prantsusmaad ja prantslasi toetama Ukraina liitumist NATO-ga.

Inimesed hoidsid plakateid, mis kutsusid Põhja-Atlandi Allianssi üles kutsuma Ukraina liikmeks nii kiiresti kui võimalik ja seeläbi saatma Putinile signaali, et ta ei suuda taastada Vene impeeriumi.

Üritusele tuli umbes sada viiskümmend inimest, sealhulgas Pariisi linna saadik, teatas Ukrinformi korrespondent.

“Peamine idee on, et täna ei ole ainult Ukraina huvides, et NATO meid aitaks kaitsta, see on ka NATO huvides kaasata kõige tugevam ja lahinguvalmim armee Euroopas, mis juba seisab Euroopa valvepostil,” ütles regulaarsete Ukraina marsside korraldaja Prantsuse pealinnas ja Ukraina Liidu asepresident Prantsusmaal Volodõmõr Kohutiak.

Marsil osalejate sõnul peaks Ukraina pärast Washingtoni tippkohtumist liikuma otsustavalt lähemale Alliansi liikmeks saamisele.

Selle eesmärgi nimel kutsus Ukraina Maailma Kongress oma liikmeid enam kui kolmekümnest riigist üles toetama Ukraina edasiminekut täisliikmeks saamise suunas ja kiirendama sõjalist abi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et ta ootab NATO tippkohtumiselt otsust Patriot süsteemide andmise kohta Ukrainale ja uute kahepoolsete julgeolekulepingute sõlmimist, kirjutas Ukrinform.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 552 190 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

– tankid 8171 (+16);

– jalaväe lahingumasinad 15 685 (+40);

– suurtükisüsteemid 14 966 (+29);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 880 (+1);

– lennukid 361 (+1);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 893 (+31);

– tiibraketid 2353 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 150 (+47);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2503 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

“Estonia stands in solidarity with Ukraine and vehemently condemns the barbarous attack by Russia on Ukrainian cities. The reported launch of over 40 rockets by Russia on civilians is a heinous crime. As a neighboring country that values freedom and democracy, Estonia extends its support to Ukraine in this critical time. We urge the international community to do the same and demand Russia stops its aggression. Let’s come together to defend the principles of sovereignty, unity, and human rights.”