Zelenski sõnul on sõjas Venemaaga hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit | Välismaa

Eestis on viimasel ajal pööratud suurt tähelepanu Ukraina ja Venemaa vahelisele konfliktile ning selle tagajärgedele. Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on sõjas Venemaaga hukkunud üle 31 000 Ukraina sõduri, mis on pannud paljud inimesed muretsema piirkonna stabiilsuse pärast. See teema on Eestis eriti oluline, kuna meie riik jagab Ukraina muret ning seisab Venemaa agressiooni vastu. Kas see verine konflikt lepib kunagi või ainult jätkab, jääb näha, kuid kindel on see, et see tekitab palju vastukaja üle maailma.

Oluline pühapäeval, 25. veebruaril kell 18.15:

– Zelenski: sõjas Venemaaga on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit;

– Ukraina teatel ründas Vene armee Konstantinovkat rakettidega;

– Šmõhal: Ukraina usub, et USA ei hülga meid;

– Ukraina olukord Venemaa täiemahulise sissetungi teisel aastapäeval on raske, kuid kaugeltki mitte lootusetu, tõdes ISW;

– Ukraina kaitseministeeriumil on plaan, kuidas veel 2024. aastal saavutada rindel läbimurre, ütles kaitseminister;

– Ukraina kolmekordistas mullu oma relvatoodangut, ütles Ukraina strateegilise tööstuse minister pühapäeval;

– Laupäeval rünnakus kannatada saanud Venemaa Lipetski terasetehas on nüüd pikaks ajaks rivist välja, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja;

– Ukraina relvajõud on täiemahulise sõja kahe aasta jooksul hävitanud umbes 15 000 vaenlase mitmesugust õhusihtmärki, ütles Ukraina õhuväe ülem.

– Seitsme suurima demokraatliku tööstusriigi ühendus G7 tõotas laupäeval tõsta hinda, mida Venemaal sõja eest tuleb maksta;

– Venemaa sõltumatu meedia hinnangul on Ukrainas alates täismahulise sissetungi algusest hukkunud ligi 80 000 Vene sõjaväelast;

– Ukraina igapäevase ülevaate klohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 810 sõdurit, kaheksa tanki, 16 jalaväe lahingumasinat ja 29 suurtükisüsteemi.

Zelenski: sõjas Venemaaga on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et sõjas Venemaaga on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit. Tegemist on haruldase ametliku avaldusega sõjaliste kaotuste kohta kaks aastat kestnud täiemahulise sõja kestel.

“Selles sõjas on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit,” ütles Zelenski pressikonverentsil Kiievis. “Mitte 300 000 ega 150 000 või mida iganes Putin ja tema valelik kaaskond räägib. Kuid meie jaoks on iga neist kaotustest suur kaotus,” sõnas Zelenski.

Presidendi sõnul ei saa ta avaldada haavata saanute arvu, sest see aitaks Vene sõjaväge planeerimisel.

Ukraina ei ole numbriliselt rääkinud enda sõjaväe kaotustest alates 2022. aasta lõpust, kui presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et alates sama aasta 24. veebruaril alanud Venemaa täiemahulisest sissetungist oli surma saanud 13 000 Ukraina sõdurit.

Venemaa ei avalikusta enda sõjaväe kaotusi. Ukraina väitel on Venemaa kaotanud sõjas nii haavatute kui hukkunute näol üle 400 000 võitleja. Briti kaitseministeerium avaldas selle nädala laupäeval, et tapetute ja haavatutena on Venemaa kaotanud tõenäoliselt umbes 350 000 inimest.

Ukraina teatel ründas Vene armee Konstantinovkat rakettidega

Ukraina võimude teatel ründas Vene armee pühapäeva öösel Donetski oblastis Konstantinovka linna, kasutades esialgsetel andmetel selleks S-300 tüüpi rakette.

Rünnakus said kahjustada raudtee jaamahoone, kirik, 12 korrusmaja, kaks eramaja, lisaks kümneid poode ja kolm õppeasutust. Vigastatutest on teateid ühe kohta.

Ukraina võimude teatel oli tegemist järjekordse sõjakuriteoga.

Šmõhal: Ukraina usub, et USA ei hülga meid

Ukraina usub, et Ühendriigid ei hülga meid, ütles pühapäeval Ukraina peaminister Denõss Šmõhal.

“Oleme sügavalt veendunud, et USA ei hülga Ukrainat rahalise, sõjalise ja relvaabi mõttes,” ütles peaminister foorumil, millega peeti kahe aasta möödumisel Venemaa täiemahulisest sissetungist.

Tema sõnul loodab Ukraina saada tänavu USA-lt 11,8 miljardit dollarit majandusabi.

ISW: olukord on raske, aga mitte lootusetu

Olukord Ukrainas Venemaa täiemahulise sissetungi teisel aastapäeval on “raske, kuid see pole kaugeltki lootusetu”, tõdes mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma 24. veebruari aruandes.

“Vene väed on kogu sõjateatris initsiatiivi taastanud ning ründavad ja saavutavad edu,” märkis ISW. “Senine edu on siiski väga piiratud ja väga kulukas. Tõenäoliselt hukkus Avdijivka vallutamisel rohkem Vene sõdureid kui kogu Nõukogude-Afganistani sõjas,” lisas instituut.

ISW tõi esile ka Ukraina hiljutisi edusamme, eriti Venemaa luurelennukite A-50 allatulistamist ja rünnakuid Musta mere laevastiku vastu. Analüütikud märkisid, et kui Ukraina väed saavad sel aastal oma kasutusse lääne hävitajad F-16, siis see annab neile uue eelise.

ISW hinnangul ei ole praegusel hetkel Ukrainale suurimaks ohuks mitte Venemaa sõjaline üleolek, vaid USA abi viibimine. USA toetuse peatumine võis juba kaasa aidata Ukraina kaotustele lahinguväljal.

“Kui USA sellest abist lõplikult keeldub, võib olukord muutuda tõesti väga tõsiseks,” ütlesid analüütikud.

Ukraina alustas 24. veebruaril Venemaa täiemahulise sissetungi kolmandat aastat, seistes silmitsi laskemoona nappuse ja ebakindlusega seoses USA sõjalise abiga. Samas on Kiiev kinnitanud oma kindlameelsust jätkata võitlust Venemaa agressiooniga.  

ISW analüütikud tõdesid, et Venemaa on viimasel ajal saavutanud edu, kuid seda ränga hinnaga.  

Samas rõhutas ISW, et Venemaa ei ole võitmatu ja et on viga eeldada, nagu ei suudaks Ukraina võita. Vene sõjaväel on “palju puudusi” ja Ukraina väed on tõestanud oma võimet neid vigu ära kasutada, lisas instituut.

“Ukraina ei ole kaotanud ja Ukrainal pole põhjust kaotada,” teatas ISW oma hinnangus.

Ukraina kaitseminister: meil on plaan läbimurde saavutamiseks

Ukraina kaitseministeeriumil on plaan, kuidas veel 2024. aastal saavutada rindel läbimurre, ütles kaitseminister Rustem Umerov.

“Me teeme kõik võimaliku ja võimatu, et saavutada läbimurre. Plaan 2024. aastaks on juba olemas, aga me ei räägi sellest avalikult. See on võimas, tugev ja ei anna mitte ainult lootust, vaid ka tulemusi 2024. aastal,” vahendas väljaanne Liga.net Umerovi sõnu foorumil “Ukraina aastal 2024”.

Umerov rõhutas oma esinemises, et Venemaa sõda Ukraina vastu on suurim sõda pärast Teist maailmasõda. “Meil on 3200 kilomeetri pikkune kokkupuutejoon vastasega, millest 1200 kilomeetril käivad intensiivsed lahingud,” rääkis ta.

Kaitseminister ütles ka, et Ukraina väed on rajanud rinde piirkonda mitu tuhat tugipunkti.

Umerovi sõnul on Ukrainas kõige kiirem uute relvade väljatöötamise protsess: aeg sellest hetkest, kui uus relv konstruktoribüroos välja töötatakse kuni selle kasutuselevõtuni lahingutes on maailma lühim.

Minister ütles ka, et täiemahulise sõja algusest on Venemaa Ukraina pihta tulistanud üle 8000 raketi ning selles sõjas on esimest korda suudetud alla lasta Venemaa  hüperhelikiirusega lendavaid ballistilisi õhk-maa tüüpi rakette Kinžal. Samuti on Ukrainas toimuv sõda esimene droonisõda, lisas ta.

“Täna on Ukraina ainuke riik, millel ei ole mitte ainult pretsedenditut kogemust maailma relvastuse kasutamisel lahingutes, aga Ukraina on ka ainuke maa, millel on unikaalsed teadmised sõjapidamisest Vene armeega. Me saame aru nende taktikast ja strateegiast, teame nende tugevaid ja nõrku külgi. Me korjame oma kogemusi otse lahinguväljalt, analüüsime seda ja töötame välja soovitused tootjatele,” rääkis ta.

Ukraina kolmekordistas mullu oma relvatoodangut

Ukraina kolmekordistas eelmisel aastal oma relvatoodangut ja riigi kaitsesektoris töötab praegu 500 ettevõtet, ütles Ukraina strateegilise tööstuse minister pühapäeval.

Minister Oleksandr Kamõšin rääkis Kiievis toimunud konverentsil, et relvastuse tootmisse on kaasatud 100 riiklikku ja 400 eraettevõtet ning et Ukraina kavatseb sel aastal “suurendada märkimisväärselt laskemoona tootmist”.

Ukraina digiminister Mõhhailo Fjodorov ütles eraldi pöördumises, et 90 protsenti Vene vägede vastu lahinguväljal kasutatud droonidest on toodetud Ukrainas.

Ukraina siseminister Ihor Klõmenko kinnitas konverentsil, et Venemaa täiemahulise sissetungi kahe aasta jooksul ei ole Ukrainast üle piiri Euroopa Liitu liikunud ainsatki relva.

​Ukraina: Lipetski terasetehas on pikaks ajaks rivist väljas  

Laupäeval, 24. veebruaril toimunud rünnakus kannatada saanud Venemaa terasetehas on “sõjaline ettevõte”, mis panustab otseselt Moskva arsenali, kuid on nüüd pikaks ajaks rivist välja, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andrii Jussov.

Venemaal Lipetskis asuvas Novolipetsk terasekombinaadi (NLMK) peatehases puhkes tulekahju 24. veebruaril. Ukraina sõjaväeluure allikad olevat kinnitud meediale, et tehasele korraldasid ühisoperatsiooni Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) ja Ukraina sõjaväeluure agentuur (HUR).

Jussov ei kinnitanud ega eitanud oma kommentaarides SBU ega HUR-i seotust rünnakuga, kuid ta nimetas tehast “sõjaliseks ettevõtteks”.

“Me ei kinnita ega eita seda. Kuid seal oli Venemaa tootmisüksus, mis on otseselt seotud sõjatööstuskompleksiga, suunates terast ukrainlasi tapvate relvade, soomus- ja raketirelvade tootmiseks,” ütles Jussov.

“Saame kinnitada tõsiasja, et jah, see ettevõte on pikaks ajaks tööst väljas,” ütles ta.

Venemaa-Ukraina piirist ligikaudu 400 kilomeetri kaugusel asuv tehas annab 80 protsenti NLMK terasetoodangust ja 18 protsenti kogu Venemaa terasetoodangust.

Ukraina on kahe sõja-aasta jooksul hävitanud 15 000 õhusihtmärki

Ukraina relvajõud on täiemahulise sõja kahe aasta jooksul hävitanud umbes 15 000 vaenlase mitmesugust õhusihtmärki, ütles Ukraina õhuväe ülem.

Alates Venemaa sissetungi algusest on Ukraina õhujõud koostöös kaitseväega hävitanud 1905 Vene raketti, 4844 ründerdooni ja 7660 operatiiv-taktikalist drooni, 340 lennukit ja 325 helikopterit, teatas õhuväe ülem Nikolai Oleštšuk.

“Kaks aastat suurt sõda. 730 päeva õhurünnakuid. Meie “sõjalise rutiini” statistikat pole lihtne salvestada, sest seda uuendatakse peaaegu iga tund. Äsjased Vene A-50 ja Su-d, Iraani kamikazed ja “võitmatud raketid”, vaenulikud juhtimispunktid, ristlejad, allveelaevad ja kogu laevastiku peakorter,” vahendas Liga.net tema sõnu sotsiaalmeedias.

Oleštšuk märkis, et suure sõja ajal on õhuväed läbi viinud “kümneid hiilgavaid operatsioone”. Kahe aasta jooksul on Ukraina piloodid võimsa sooritanud juba üle 16 000 väljalennu: 7800 õhurünnakuks ja 8900 õhukaitse tegemiseks.

Hävitatud 1905 raketi seas on muuhulgas 43 ballistilist ja 25 aeroballistilist hüpehelikiirusel lendavat raketti Kh-47M2 Kinžal.

“Seni oleme kasutanud nõukogude tehnikat. Kuid me ootame ja töötame aktiivselt selle nimel, et F-16-d lähitulevikus lõpuks lahingusse astuksid,” kirjutas Oleštšuk.

G7 tõotas tõsta sõja hinda Venemaale

Seitsme suurima demokraatliku tööstusriigi ühendus G7 tõotas laupäeval, Vene-Ukraina täiemahulise sõja teisel aastapäeval tehtud avalduses “tõsta hinda”, mida Venemaal sõja eest tuleb maksta.

Ühendus tõotas jätkata Venemaa tuluallikate kärpimist ja takistada Moskva püüdeid oma sõjamasinat üles ehitada. 

G7 riigid taunisid Hiina, Iraani ja Põhja-Korea toetust Ukrainale kallale tunginud Venemaale. Nad kutsusid Iraani üles lõpetama Venemaa sõjaväe abistamist ja väljendasid muret sõjaliseks otstarbeks sobivate kahesuguse kasutusega toodete tarnimist Hiina ettevõtete poolt.

Teravalt mõisteti hukka ka Põhja-Korea ballistiliste rakettide tarned Moskvale.

G7 virtuaalkohtumist juhtis Kiievist Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja sellel osales ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. 

Ühendus, kuhu kuuluvad Itaalia kõrval ka USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Kanada, lubas Venemaale uusi sanktsioone, kuid neid ei täpsustatud.

G7 liidrid ei teinud ka mingit avaldust edasise sõjalise abi kohta Ukrainale, kuid ärgitasid heaks kiitma “lisatoetust Ukraina 2024. aasta eelarvepuudujäägi katmiseks”.

Lõpetuseks nõudsid G7 liidrid Venemaalt selgitusi opositsiooniliider Aleksei Navalnõi surmaga seotud asjaolude kohta.

Vene autoritaarse riigipea Vladimir Putini silmapaistvaim kriitik Navalnõi suri eelmisel nädalal polaarjoone taguses vanglas.

Tema meeskonna sõnul anti pärast nädala pikkust viivitust laupäeval lõpuks tema surnukeha emale üle.

Zelenskõi kasutas kohtumist, et taotleda suuremat toetust oma laskemoonanappuses relvajõududele.

“Te teate väga hästi kõike, mida vajame oma taeva kaitsmiseks, oma sõjaväe tugevdamiseks maal, ja te kõik teate, et me peame oma edu merel säilitama ja edasi viima,” ütles ta.

“Te teate väga hästi, et meil on seda kõike vaja aegsasti ja et me loodame teie peale.”

Kanada peaminister Justin Trudeau ja Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen olid samuti laupäeval Kiievis sõja aastapäeva tähistamas ja osalesid kohtumisel isiklikult.

Tegemist oli esimese G7 kohtumisega Itaalia eesistumisel.

Meloni selgitas Kiievisse mineku põhjuseid laupäeval Itaalia ajalehele Il Giornale antud intervjuus: “Itaalia, Euroopa ja lääs peavad jätkama Kiievi toetamist, sest Ukraina kaitsmine tähendab… sõja vaoshoidmist, meie rahvuslike huvide kaitsmist ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra lagunemise vältimist.”

“Me usume Ukraina Euroopa tulevikku,” lisas ta.

Vene meedia hinnangul on Ukrainas hukkunud ligi 80 000 Vene sõdurit

Venemaa sõltumatu meedia hinnangul on Ukrainas alates täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris hukkunud ligi 80 000 Vene sõjaväelast.

Venemaa meedia analüüsis andmeid Venemaa agentuuridelt, mis registreerivad oma kodanike surmasid ning leidsid selle tulemusena, et 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta detsembrini on sõjas 66 000–88 000 Vene sõjaväelast, vahendas Ukrainska Pravda.

Väljaanded Medusa ja Mediazone ekstrapoleerisid Venemaa sõjaväelaste praeguse igakuise hukkunute arvu Ukrainas 2024. aasta jaanuari ja veebruarini ning hinnanguliselt on täismahulise sissetungi algusest alates hukkunud ligikaudu 83 000 Vene sõjaväelast.

Nad märkisid, et Venemaa sõjaväelaste hukkunute arv Ukrainas hakkas järjekindlalt kasvama pärast Venemaa lokaliseeritud pealetungi algust Ida-Ukrainas 2023. aasta oktoobris ning lisasid, et alates 2023. aasta keskpaigast on suurem osa hukkunutest olnud Vene vabatahtlikud.

USA luure 2023. aasta detsembris antud hinnangu kohaselt olid Vene väed alates täismahulise sissetungi algusest kaotanud 315 000 inimest. Seega peaksid Medusa ja Mediazone’i hinnangud olema kooskõlas USA hinnanguga, mis põhineb haavatute ja hukkunute standardsuhtel – kolm ühele.

Ukraina relvajõudude igapäevaselt esitatavate andmete kohaselt Vene vägede kaotustest on Venemaa kaotanud juba ligi 410 000 sõjaväelast, kuid seal ei täpsustata, kui palju on nende seas hukkunud ja haavatuid.

Analüütikud lisavad, et Venemaa väed jätkavad praegu Ukrainas pealetungioperatsioone vaatamata nendele rasketele kaotustele ning toob relvade alla üha uusi mehi.

“Venemaa genereerib uusi vägesid ligikaudu kiirusega, mis on samaväärne Venemaa praeguste kaotustega, mis võimaldab Vene vägedel järjekindlalt tugevdada ründavaid üksusi ja korraldada regulaarselt operatiivtasandi rotatsioone,” viidates analüüsitud andmetele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 409 820 (võrdlus eelmise päevaga +810);

– tankid 6542 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 12 441 (+16);

– suurtükisüsteemid 9981 (+29);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 999 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 684 (+2);

– lennukid 340 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7681 (+22);

– tiibraketid 1907 (+2);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 011 (+23);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1578 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kokkuvõttes on Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky sõnad kurb tõestus sellest, kui verine ja hävitav võib olla konflikt Venemaaga. 31 000 Ukraina sõjaväelase kaotamine on tohutu tragöödia, mis jääb pikaks ajaks mõjutama nende lähedasi ja kogu Ukrainat. See tuletab meile meelde, kui oluline on püüda rahumeelselt lahendada konflikte ning tagada rahu ja stabiilsus piirkonnas. Eesti soovib Ukrainale tugevat toetust sel raskel ajal ning loodab, et rahu saab naasta nende piirkonda võimalikult kiiresti.