Zelenski kinnitas, et kaalub Zalužnõi tagandamist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Ukrainast on tõstatanud palju küsimusi ja arutelusid üle maailma. Ukraina president Volodymyr Zelenski on kinnitanud, et kaalub siseministri Arsen Avakov ja peaprokuröri Igor Zalužnõi tagandamist. See samm on tekitanud palju pingeid ja spekulatsioone nii Ukrainas kui ka rahvusvahelisel areenil. Kuigi meie fookus on peamiselt Eesti, ei saa me eirata sellise olulise sündmuse mõju meie naaberriigis. Jääge kuulama, sest me anname teile kõige värskemad uudised ja analüüsid selle olulise teema kohta.

Oluline esmaspäeval, 5. veebruaril kell 11.21:

– Zelenski kinnitas, et kaalub Zalužnõi tagandamist;

– Ukraina peastaap: Avdijivka suunal käivad ägedad lahingud;

– Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat;

– ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi;

– Zelenskõi sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel patiseis;

– Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale.

Zelenski kinnitas, et kaalub Zalužnõi tagandamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas teleusutluses, et kaalub relvajõudude juhi kindral Valeri Zalužnõi tagandamist. 

Zelenski ütles pühapäeva õhtul eetrisse antud usutluses Itaalia telekanalile RAI, et kaalub seda osana laiemast küsimusest, milline peaks olema Ukraina edasine tee. Zelenskõi sõnul on vaja “ümberlülitust, uut algust”, tema sõnul ei ole küsimus ühes inimeses, vaid riigi juhtkonna suunas. 

“Ma mõtlen sellele asendamisele, kuid ei saa öelda, et me vahetame välja ühe inimese,” ütles Zelenski. “Sellest rääkides pean silmas rea riigi juhtide väljavahetamist, mitte ainult muudatusi ühes valdkonnas, näiteks relvajõududes. Kui tahame võita, peame kõik liikuma samas suunas, veendunud võidus. Me ei tohi lasta end heidutada, meil peab olema õige positiivne energia.”

Tegemist on Zelenski esimese kinnitusega, et ta kaalub populaarse Zalužnõi väljavahetamist. Ukraina ja lääne ajakirjanduse teatel tegi Zelenski Zalužnõile eelmisel nädalal ettepanekuga tagasi astuda, kuid kindral keeldus. Zalužnõi ei ole teemat kommenteerinud. 

Eelmise aasta lõpus ütles Zelenski, et lükkas tagasi sõjaväe taotluse kuni 500 000 inimese mobiliseerimiseks ning nõudis täpsemat infot mobilisatsiooni korraldamise ja rahastamise kohta. 

Zalužnõi ja Zelenski erimeelsused tulid esimest korda avalikuks eelmise aasta sügisel, kui kindral tunnistas usutluses ajakirjale The Economist, et võitlus Venemaa vastu on takerdunud. 

Ukraina peastaap: Avdijivka suunal käivad ägedad lahingud

Ukraina peastaabi teatel käivad Avdijivka suunal ägedad lahingud. Kokku toimus ööpäevaga 78 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, sealjuures ründasid Vene väed tervelt 44 korda Avdijivka suunal.

Ka Marjinka suunal käib pingeline lahingutegevus, kokku leidis sel suunal ööpäevaga aset 14 Vene rünnakut.

Veel ründasid Vene väed viis korda okupeeritud Hersoni oblasti paremkaldal olevat Ukraina sillapead, neli korda Zaporižžja suunal, kolm korda Lõmani suunal ja veel kolm korda Bahmuti suunal.

Venemaa tegi kokku ühe raketi- ja 43 õhurünnakut ning tulistas 51 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsjate positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Kokku sattus Vene suurtükitule alla üle 150 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dniprovetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi ööpäevaga viis Vene sõdurite koondumispaika.

Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjas intervjuus Itaalia telekanalile RAI1, et ta on mures võimaliku Donald Trumpi tagasivalimise pärast, vahendab Bloomberg.

Siiski rõhutas Zelenski, et USA vabariiklaste seas on palju Ukraina toetajaid.

“Ma tahan uskuda ja loota et kui USA-s toimuvad muutused, [nende] seisukoht jääb samaks. Vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid on samuti palju neid, kes toetavad Ukrainat,” ütles president.

USA kongress arutab Ukraina abipaketti. Kuigi USA senatis leidub toetust Ukraina abistamisele nii demokraatide kui vabariiklaste poolt, siis USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson ütles, et ta ei kavatse senati eelnõu üle lähiajal hääletust korraldama. Endine USA president ja vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump on kutsunud saadikuid üles abipaketti mitte toetama.

Samuti vihjas Zelenski intervjuus, et ta kaalub laiemaid muutusi Ukraina sõjaväes ja ühiskonnas.

ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul suudab Venemaa praegust operatsioonide tempot sõjas hoida, samuti toimub pidev Vene sõjatööstuse tootmisvõimekuste laiendamine. Siiski ei suuda Venemaa mõttekoja hinnangul varustada samal ajal lisaks sõjategevuses osalevatele väeosadele ka oma reserve.

Ukraina sõjaanalüütiku Kostjantõn Mašovetsi sõnul on Venemaal 60 000 kuni 62 000 sõdurit reservis olevates väeosades, kuid ainult 20 000 neist on varustatud relvade ja sõjatehnikaga. Enim Vene reserve on Bahmuti ja Avdijivka suuna eest vastutaval lõuna vägede rühmal.

Suuruselt kolmandad reservid on Dnepri vägede rühmal, mis okupeerib Hersoni oblasti Dnepri jõest ida pool jääva ala. Varem teatasid Ukraina ametnikud, et Venemaal on kokku 70 000 sõdurit Hersoni oblasti okupeeritud osas, kuid enamik neist ei viibi Dnepri jõe lähedal, vaid opereerivad tagalas.

Kõige vähem reserve on Lõmani suunal ründavatel Vene üksustel.

Samas arvavad ISW analüütikud, et Venemaa suudab vabalt liigutada reserve kogu rindejoone ulatuses, kui see säilitab 2024. aasta jooksul initsiatiivi rindel. Samas kui Ukraina suudab lisaks aktiivsele kaitsele korraldada ka rünnakuid, kaotab Venemaa initsiatiivi ning võimet ise valida kus, millal ja mis ulatuses lahingutegevus toimub.

Mašovets ütles samuti, et Venemaa suudab toota aastas kokku 250 kuni 300 moderniseeritud või täiesti uut tanki ning lisaks remontida veel 250 kuni 300 tanki, mis said kahjustusi lahingutegevuses või viibisid pikka aega ladudes.

Seetõttu hindab ISW, et Venemaa suudab ainult katta oma jooksvaid kaotusi ning reservis olevate üksuste varustamiseks sõjatööstuse tootmismahtudest ei jätku.

Samas ütles detsembris Läti kaitseministeeriumi kantsler Janis Garisons, et Venemaa suudab toota ja remontida 100 kuni 150 tanki kuus ning Vene julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev väitis 2023. aasta märtsis, et Venemaa suudab toota 1500 tanki aastas.

Isegi kui need kõrged hinnangud vastavad tõele, et piisa ISW sõnul sellisest tootmismahust senisest suuremaks mobilisatsiooniks, mida oleks vaja ründeoperatsioonide läbiviimiseks.

ISW hindab jätkuvalt, et Venemaa suudab laiendada sõjatööstuse tootmismahte sel aastal juhul, kui see säilitab initsiatiivi lahinguväljal kogu aasta jooksul. Samas ei piisa ka suurematest tootmismahtudest võimalike uute mobiliseeritute või ajateenijate varustamiseks.

Zelenski sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel patiseis

Venemaa ja Ukraina rindel on patiseis ja Ukraina vajab kaasaegseid tehnilisi vahendeid, et seda muuta, rääkis president Volodõmõr Zelenski pühapäeval intervjuus Itaalia meediakanalile RAI1, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Mis puudutab sõda rindel, siis see on patiseisus. See on fakt, sest varustusega oli viivitusi ja viivitused tähendavad vigu. Me võitleme terroristide vastu, kellel on üks maailma suurimaid armeesid  ja nende võitmiseks vajame me kaasaegseid tehnilisi vahendeid,” ütles riigipea.

Zelenski sõnul on samas Ukraina mereväeoperatsioonil positiivseid tulemusi.

“Venemaa kaotas palju laevu ja Mustale merele õnnestus meil ehitada viljakoridor. Et see majandust mõjutav pragmaatiline osa operatsioonist sai positiivselt ellu viidud,” tõdes president.

Zelenski ise teatas pühapäeval, et külastas lõunarindel Robotõne küla, mille ukrainlased võtsid Vene väelt tagasi mullu suvel, kuid mida vaenlane nüüd taas ägedalt ründab.

“Zaporižžja oblast. Robotõne. 65. mehhaniseeritud brigaadi asukoht. Ma rääkisin kaitsjatega, tänasin neid ja andis üle riiklikud autasud,” edastas Zelenski sotsiaalmeedias.

“On au olla täna siin,” sõnas president.

Facebooki postitatud videol võis näha, kuidas mundris president kohtus sõduritega pimedas ruumis, mis nägi välja nagu maa-alune kelder.

“Mul on suur au täna siin viibida, et teid autasustada, sest teie õlul on nii raske ja otsustav missioon tõrjuda vaenlane ja võita see sõda,” rääkis Zelenski võitlejatele.

“Soovin teile võitu, tahan teid autasustada ja soovin, et teeksite kõik, et see võit kiiremini saavutada,” lisas president.

Zelenski sattus pühapäeval Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles hiljem riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus pühapäeval rindekülas Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 389 560 (võrdlus eelmise päevaga +810);

– tankid 6348 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 11 822 (+4);

– suurtükisüsteemid 9349 (+18);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 979 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 664 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7173 (+0);

– tiibraketid 1847 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 412 (+19);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1486 (+7).

In conclusion, Zelenski’s statement about considering the dismissal of Zalužnõi has sparked a lot of discussion and speculation in Estonia. It has raised concerns about the stability and effectiveness of the Ukrainian government, as well as the implications for relations with neighboring countries. The potential dismissal of Zalužnõi could have far-reaching implications for both Ukraine and its international partners. It will be important for Estonia to closely monitor the situation and assess the potential impact on regional stability and security.