Võrklaev: otsused peaks püsima praeguse eelarvestrateegia piires | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Võrklaev on käivitanud uue eelarvestrateegia, mis seab prioriteedid ja eesmärgid selleks, et tagada püsivus ja stabiilsus majanduses. Selles strateegias rõhutatakse olulisi otsuseid, mis on vajalikud majanduse elavdamiseks ja arendamiseks, samal ajal püsides praeguse eelarvestrateegia piires. See tagab optimaalse rahandusliku jätkusuutlikkuse ning loob stabiilsed tingimused majanduskasvuks. Tutvustame teile lähemalt, kuidas Võrklaev seab eesmärgid ja kavatseb need ellu viia, järgides samal ajal järjekindlat eelarvestrateegiat.

Mis teemad lisaks õpetajate palgale tänase kohtumise agendas on?

No tänane kohtumine pidi olema eesmärgiga vaadata üle eelarvestrateegia tegevused, et mis asjad on kui kaugele jõudnud. Ja arvestades muutunud olusid, et kas tuleb mingeid asju teha teisiti. Ka Eesti Panga prognoosist tulenevalt. 

Ja siis räägin ka sellest samast 400 pluss miljonist, mis riigi eelarvestrateegias (RES) plaanis sisustada maksutõusudega. Teen seal oma ettepanekud, et rohkem võiks keskenduda kokkuhoiule.

Ehk teie teete seal siis täna ettekande, kuidas katta need paljuräägitud 430 miljonit eurot, mille te vahepeal laiapindse riigikaitse maksuks ristisite? 

Jah, mina näitan erinevaid valikuvõimalusi, kuidas seda sisustada. See on väga suur summa. Seda raha lihtsalt kuskilt võtta ega leida ei ole. Eks me siis koos arutame, mil määral ja kuidas me seda 400 miljonit täidame.

Kas seal ettepaneku sees on ka mingisuguseid maksutõusu ootusi? Või nüüd te olete jõudnud järeldusele, et uusi makse ei peaks järgmiseks aastaks üldse kavandama?

Seal on erinevaid ettepanekuid ja suuremalt ma keskendun kindlasti täiendavate kokkuhoiukohtade leidmisele. Aga täpsemaid asju ikkagi arutaks enne koalitsioonipartneritega ja siis saab neid avalikult kommenteerida.

Aga kas te sealsamas teete ettekande ka selle kohta, kuidas katta töötuskindlustusmakse tõstmisest oodatud 114 miljonit lisaeurot? Või taastuvenergia tasu reformist oodatud 60 miljonit eurot? Ka nendes tuluridades pole koalitsioonis üksmeelt.

Nendest kõikidest riigi eelarvestrateegia ridadest me peame rääkima. Küll ei saa seal mina kõiges ettekannet teha, sest need vastutusvaldkonnad on meil ministrite ja koalitsioonierakondade vahel ära jagatud. 

Jah, me peame neid kõiki meetmeid vaatama ja iga vastutav erakond peaks siis ülevaate andma, et kui kaugel ollakse konkreetsete tegevustega.

Kas see tähendab, et kui majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole kirjutati RES-i töötuskindlustusmakse tõus 114 miljonit eurot ja tema ütleb, et seda maksutõusu ei saa teha, siis kas tema peab tulema ja ütlema, kust need 114 miljonit lisaeurot järgmise aasta eelarvesse saada?

RES-i protsessis oli kolm koalitsioonierakonda. Kellelegi ei kirjutatud midagi kuskil selja taga ette, vaid kolm erakonda leppisid kokku tegevused, mis nende hinnangul on tehtavad ja Eesti tuleviku jaoks vajalikud. 

Kui me need asjad oleme kokku leppinud ja neid on vaja täita, siis peavad need kolm osapoolt tulema kokku ja ütlema, kui kaugel see täitmine on või siis muudatustes kokku leppima. 

Aga Eesti 200 peab ütlema, et kust tuleb see 114 miljonit eurot? Ja teie pakute välja 430 miljoni euro sisustamise? 

Jah, vastutusalad me oleme kokku leppinud riigi eelarvestrateegias nende meetmetega. Ja eks nendes kõikides punktides peame me koos kaasa rääkima ja ettepanekuid tegema ja üksteise ettepanekuid kuulama. See on minu arusaama järgi tänase kohtumise mõte.

Riigi eelarvestrateegias on täna ootus, et selle aasta nominaalne puudujääk tuleb 2,8 protsenti SKP-st, järgmisel aastal peaks see vähenema 1,9 protsendile ja 2027. aastaks jõudma ühe protsendi juurde. Kui ma vaatan Eesti Panga majandusprognoosi, siis sealt paistab selgelt välja, et maksulaekumised on nii sellel kui järgmistel aastatel oodatust väiksemad. Kas teie loete prognoosidest sama asja välja?

Jah, Eesti Panga prognoos on negatiivsem kui riigieelarve aluseks olev rahandusministeeriumi  prognoos oli. Kindlasti me peame selle taustaga arvestama. Rahandusministeeriumi värske prognoos tuleb kevadel. Eelarvestrateegiat ja eelarvet teeme me järgmise suvise prognoosi pealt. 

Ehk praegusel hetkel neid asju arutades on minu hinnangul mõistlik keskenduda kokkulepetele, mis me oleme RES-is teinud, hinnata, kui kaugel need on, kas need kõik on sellises mahus ja määral tehtavad. 

Aga see, et hakata RES-i kokku leppima ja tulu- või kulupoolele täiendavaid meetmeid lisama… Seda on mõistlik teha ikkagi siis, kui meil on minimaalselt kevadprognoos. Elu on ka näidanud, et ka kevade ja suveprognoosi vahel võib veel päris palju muutuda. 

Me oleme teadlikult viinud nii eelarvestrateegia kui eelarve koostamise sügisesse. Siis on meil kõige värskem rahandusministeeriumi prognoos, mis on kõige täpsem, mis on seaduse järgi aluseks nende dokumentide koostamiseks. Nii kaua on mõistlik lähtuda nendest kokkulepetest, mis me oleme teinud ja neid ajas lihtsalt üle vaadata. 

Kindlasti saite aru, kuhu ma oma küsimusega viitasin. Kui teha kõike nii nagu praegu RES-is on kirjas, ehk koguda sama palju makse ja hoida sama hoogsalt kokku, siis nende pingutustega ei jõua me sellisele tasakaalusihile, nagu valitsus endale RES-is seadis. Kas sellega võite nõus olla?

Sellega lõpuni ei julge nõus olla, sellepärast et need prognoosid on pidevalt muutuvad.

Te ootate, et rahandusministeeriumi uued prognoosid oleks oluliselt optimistlikumad kui Eesti Panga viimane prognoos?

Kas nad saavad olla oluliselt, aga metoodika on mõnevõrra teine. Tegelikult rahandusministeeriumi prognoos võtab aluseks ka neid otsuseid ja meetmeid, mida me eelarves planeerime. Veelkord, praegu on see jätkuvalt kohvipaksu pealt ennustamine. 

Eesti Panga prognoos selgelt näitab, et majanduse paranemine on lükkunud edasi. See annab meile jah, nii-öelda negatiivse indikatsiooni. Aga selleks, et leppida kokku täpseid tasakaalunumbreid ja ka võimalikke kulusid, siis selleks tasub vaadata ikkagi neid meetmeid, mis me reaalselt suudame tulupoolel järgmiseks aastaks ära teha ja siis vaadata seda prognoosi. 

Aga loomulikult, tõsi on see, et see on negatiivne ja täiendavatest kuludest rääkida pigem ei ole võimalik, sest et miinus on pigem süveneva trendiga.

Teie koalitsioonipartnerid tahaks täna rääkida väga laiast teemaderingist, sotsid astmelisest tulumaksust, Eesti 200 täiendavatest kuludest majanduse käimatõmbamiseks. Kas ma saan õigesti aru, et teie siht on täna arutada ikkagi konkreetselt praegu RES-is kirjas olevaid asju?

Ma arvan, et me täna arutame koalitsioonipartneritega kõike, mis eri osapoolte soovid on. Kindlasti mingeid piiranguid siin ei saa olla, mida tohib arutada. Aga otsuste raami osas rahandusministrina näen mina, et meil on mõistlik arutada neid meetmeid, mis on RES-is kirjas ja vaadata, kus me nendega oleme. 

Ja RES-i ja eelarvet saame paika panna juba värskete prognooside pealt. Elu on ka näidanud, et tehes seda mitu korda aastas erinevate prognooside pealt, siis tulemus sügiseks on midagi muud. Ehk me teeme tööd, millel võib-olla on lõpuks vähe vilju. 

In conclusion, it is important for Võrklaev to make decisions that align with the current budget strategy in Estonia. By staying within the set financial parameters, the organization can ensure financial stability and responsible use of resources. It is vital for Võrklaev to consider the long-term impact of their decisions and prioritize sustainable growth and development. By making informed and conscientious choices, Võrklaev can contribute to the overall economic stability and prosperity of Estonia. It is imperative for Võrklaev to continue to adhere to the current budget strategy in order to achieve its goals and contribute positively to the Estonian economy.