Voog: Ratase liitumine tugevdas Isamaa kuvandit | Eesti

2118011h8f6ft24

Täna räägime sellest, kuidas Voogi liitumine tugevdas Isamaa kuvandit Eestis. Ratase ühinemine võib muuta poliitilist maastikku ja mõjutada tulevasi valimisi. Voog on tuntud võitlus poliitik, kes on tulnud välja karmide seisukohtadega. Tema liitumine Isamaaga võib tuua uut energiat erakonnale ja muuta nende positsiooni poliitilisel areenil. Sellel võib olla ka laiem mõju Eesti poliitikale tervikuna. Vaatame lähemalt, kuidas see liitumine võiks Eesti poliitilist maastikku mõjutada.

Endise Keskerakonna esimehe Jüri Ratase liitumine erakonnaga Isamaa tugevdas Isamaa kuvandit ning parandas erakonna toetusreitingut, leidis Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ERR-i veebisaates.

ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et Isamaa toetus tõusis eelmise kuuga rekordkõrgele 27 protsendile, Keskerakonna toetus aga langes rekordmadalale 12 protsendile.

Aivar Voogi hinnangul tõi Ratase liitumine Isamaaga erakonna toetusreitingule paar protsenti juurde. Samas ei järeldanud Voog, et Keskerakonna valija oleks tingimata Isamaad eelistama hakanud.

Voog lisas, et Isamaa toetus on tõusnud maapiirkondades ning et erakonna toetus ei olnud 1990-ndatel nii suur, kui Mart Laar esimest korda valitsust tegi.

Kook ütles, et kümme aastat tagasi poleks Ratase liitumist Isamaaga ilmselt keegi ette kujutanud, kuid ta lisas, et nii Ratas kui ka Isamaa on muutunud. Aaspõllu hinnangul võib Jüri Ratase kuvand – ta on rahvuskonservatiivne ning usklik – Isamaaga isegi sobida.

Voogi sõnul sõltuvad Keskerakonna edasised reitingud venekeelsetest hääletajatest. “Jüri Ratase, kui kunagise suure sümboli lahkumine erakonnast, tekitas vene valijates segadust,” ütles Voog.

Keskerakonna toetus langes venekeelsete valijate seas 43 protsendile, mis on varasemat taset arvestades väga madal. Keskerakonna valijad on Voogi hinnangul osaliselt ka sotside juurde liikunud, kuid ta täheldas, et sotsid ei kõneta Keskerakonna valijate konservatiivset poolt.

Loe rohkem:  Kolmapäeval kell 11 saates "Otse uudistemajast" Lauri Läänemets | Eesti

Aaspõllu sõnul on Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart Ukrainat toetavate sõnumitega võõrandanud erakonna Putini-meelseid valijaid, keda KOOS-tüüpi erakondadel on võimalik püüda. Kõlvart üritab Aaspõllu sõnul ka rohkem eestlasi kõnetada, iseküsimus, kui õnnestunult.

Kook märkis, et sotsid on ainus valitsuspartei, kel on õnnestunud pärast valimisi erakonna toetust tõsta; ning et noorte seas on sotsid tõusnud esimeseks valikuks. Probleemiks on aga sotsidele see, et noor valija ei tule valimistel nii aktiivselt välja ja üldtoetuse kõrge number ei pruugi olla nii kõrge valimispäeval.

Voogi lisas, et noorte valijate lisandumine SDE-le on seotud Eesti 200 toetuse langusega, mis oli viimastel aastatel noorte valijate esimene valik.

Kook tõi välja, et kui sotsid on tõusnud eelistatuimaks valikuks noorimas vanuserühmas, siis Reformierakond kõige eakamas. Varem on Keskerakond olnud eakate valijate esimene valik.

Aaspõllu hinnangul on see muutus seotud kõrgema sissetulekuga pensionäridele lisasissetuleku võimaldamisega Reformierakonna poliitikas.

Sotside toetuse kasvu seletas Aaspõllu sellega, et nad on valitsuses siseopositsionäärid ning Reformierakonna ja Eesti 200 kuvand on saanud pärast valimisi kannatada. “Eesti 200 on olnud teatud mõttes Reformierakonna puudlid,” viitas ta näiteks peaministri abikaasa skandaalile, kus Eesti 200 tänane juht Margus Tsahkna asus selgelt Kallase selja taha.

Aaspõllu sõnul ei toonud erakonna esimehe vahetus ehk Hussari asendamine Tsahknaga Eesti 200-le mingit võitu. Aaspõllu hinnangul oleks tulnud Hussar asendada Kristina Kallase, mitte Tsahknaga.

Voog kinnitas, et ka ministrite usaldusväärsuse kohta tehtud uuringud kinnitavad, et haridusminister Kristina Kallast usaldatakse rohkem kui erakonna praegust esimeest, välisminister Margus Tsahknat.

Reformierakonna toetus võib Voogi hinnangul praeguselt 17 protsendilt veelgi langeda. “See oleneb, kas erakond suudab sisetülid lahendada ning teha sisemisi muudatusi,” ütles Voog.

Loe rohkem:  Priit Pedajas: teatrite aukohus on mängida Eesti autoreid | Eesti

EKRE veebruarikuine 15-protsendine toetus on neile madalaim näitaja alates viimastest valimistest. Kooki sõnul peegeldas erakonna peata olekut kolmapäeval riigikogus toimunud aktsioon, kus riigikogu tööd segati kõlarist heli laskmisega. Selliste meeleheitlike aktsioonidega tema sõnul erakonna toetust ei tõsta.

Voog ütles, et Isamaal on küll EKRE-ga osaliselt kattuv valijaskond, kuid Isamaa on liikunud viimasel ajal ka rohkem maailmavaatelt tsentrisse. “Kui isamaa on tugev, puudub EKRE-l võimalus kasvada. Isamaa põhiargument on, et nad pole nii äärmuslikud,” ütles Voog.

Kook lisas, et Isamaa agenda on EKRE omast laiem ning rohkem erinevaid ühiskonnagruppe kõnetav. Samuti on nad vältinud polariseerivaid teemasid ning hakanud rohkem konkureerima Reformierakonna kui EKRE-ga.

Voogi hinnangul ei saa praeguste reitingutulemuste järgi europarlamendi valimiste tulemusi prognoosida, kuna hääletusosalus europarlamendi valmistel on väiksem ning tegemist on rohkem isikuvalimistega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ratase liitumine Vooguga on tugevdanud Isamaa kuvandit Eestis. See samm on toonud kaasa uue energia ja laiema toetuse erakonna poliitikale. Voogu liitumine on näidanud, et Isamaa on avatud uuendustele ja valmis koostööks teiste poliitiliste jõududega. Lisaks on see tõestanud erakonna võimekust tuua nooremat ja dünaamilisemat juhtkonda. Kõik need tegurid on aidanud kujundada positiivset kuvandit Isamaast ja loonud uusi võimalusi erakonna tulevaseks arenguks ja eduks Eesti poliitikas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga