Von der Leyen teatab soovist uuesti kandideerida Euroopa Komisjoni presidendiks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on teatanud oma soovist uuesti kandideerida ametikohale, mis tõotab tuua olulisi muutusi Euroopa Liidu tulevikus. Von der Leyeni otsus on tekitanud palju kõneainet nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Tema taotlus mõjutab meid kõiki ning sellest saab kindlasti kogu Euroopa jaoks oluline teema. Läheme selle loo taustaks ja kaalutlusteks ning arutleme, millised võiksid olla selle mõju Eestile ja Euroopa Liidule tervikuna.

Esmaspäeval koguneb Berliinis Saksa kristlike demokraatide erakond CDU, et teatada Ursula von der Leyeni kandideerimisest Euroopa Komisjoni presidendi kohale järgmiseks viieks aastaks.

Kõik märgid näitavad, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen soovib veel viis aastat seda ametiposti täita. Vähemasti annab von der Leyen esmaspäeval Berliinis Saksa kristlike demokraatide üritusel pressikonverentsi. Seda ilmselt selleks, et ametlikult teatada oma soovist olla Spitzenakandidat ehk esikandidaat Euroopa parlamendi valimistel juunis.

Ametlikult toimub kandidaadi kinnitamine 6. ja 7. märtsil, kui koguneb Euroopa Rahvapartei ehk EPP kongress Bukarestis.

Ent von der Leyen peab esmalt saama heakskiidu enda erakonnalt Saksamaal ning seejärel on tema kandidatuur juba vormistamise küsimus. Tegelikult näikse isegi tema saamine Euroopa Komisjoni presidendiks olevat märksa tõenäolisem kui ühelgi teisel kandidaadil.

Kuid von der Leyeni kandidatuuril on üks selge kitsaskoht. Nimelt ei osale ta ilmselt Euroopa parlamendi valimistel. Ehk ta seab ennast üles Euroopa Parlamendi valimistel n-ö esikandidaadiks, keda rahvas reaalselt valida ei saaks.

Aga ega ta ei oleks ilmselt ainus selline, sest sama saatus võib terendada ka Eesti peaministri Kaja Kallase ees, kellest võib saada Euroopa liberaalide erakonna ALDE esikandidaat.

65-aastase von der Leyeni puhul oleks see vähemasti areng eelmise korraga võrreldes, mil ta samuti ei kandideerinud ning täitis hoopis Saksamaa kaitseministri rolli ning sai suure üllatusena Euroopa Komisjoni presidendiks.

Esialgu lubas Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida Euroopa Ülemkogu president Charles Michel, ent otsustas üsna pea ümber. Kuigi Michel kuulub liberaalide ridadesse, ei ole oodata, et temast võiks ka Spitzenakandidat saada, sest tema maine pole Brüsselis just parimate killast.

In conclusion, Ursula von der Leyen’s announcement of her intention to seek re-election as President of the European Commission is a significant development for Estonia and the European Union as a whole. Her leadership during the challenging times of the COVID-19 pandemic and commitment to advancing the EU’s priorities, including climate change and digitalization, have been important for Estonia and its citizens. As the EU continues to navigate various crises and opportunities, von der Leyen’s decision to seek another term will undoubtedly shape the future of the European Union and its relationship with Estonia. It is to be seen how her re-election bid will be received and what impact it will have on Estonia-EU relations.