Voltri: teateid, et õpetajad tahavad pikemalt streikida, tuleb aina juurde | Eesti

Tere tulemast Eesti! Viimastel päevadel on teateid, et õpetajad üle kogu riigi on väljendanud soovi pikemalt streikida, kuna nende nõudmised pole veel täidetud. See on tekitanud suurt vastukaja ja pole kahtlustki, et haridusvaldkonnas on hetkel palju pinget. Õpetajad on häälekalt välja toonud oma mured ja ootused ning nende sõnumit on võimatu ignoreerida. See teema on oluline mitte ainult õpetajatele endile, vaid kogu Eesti ühiskonnale. Jääge kuulama, et saada rohkem selgitusi ja tausta selle keerulise olukorra kohta.

Kuigi paljud õpetajad on öelnud, et streigivad kuni kolm päeva, siis nüüdseks lisandub aina rohkem teateid selle kohta, et nad on valmis streiki pikendama, ütles haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri kolmapäeva õhtul “Aktuaalsele kaamerale”.

“Eestis on tõesti paljud küll öelnud eelnevalt, et streigitakse kuni kolm päeva, aga praegusel hetkel tuleb meile eilsest aina juurde teateid, et tahetakse pikemalt streikida,” rääkis Voltri.

“Ja see võimalus on alati olemas. Kes ei ole ikkagi kollektiivlepinguga seotud, neil on võimalus ka oma streiki pikendada. Ja neid signaale tuleb aina juurde, et ollakse ikkagi valmis ka pikemalt streikima, et Eesti hariduse eest seista,” lisas ta.

Voltri sõnul ei ole haridustöötajate liit saanud kolmapäeval valitsuselt sõnumeid vastutulekute kohta. Samas loodab ta, et neljapäeval leiab valitsus lahenduse.

“Homme on jälle valitsuskabineti istung ja siis kuuldavasti selle küsimusega tegeletakse ja loodetavasti lahendus leitakse, et tõesti selle lubatud palgatõusu suunas ikkagi liigutakse. Meie oleme olnud väga selgelt kompromissideks valmis. Me alustasime ju läbirääkimisi sooviga, et õpetajate palk tõuseks võrdseks riigi keskmise palgaga ehk alammäär oleks 1950 eurot ja nüüd oleme jõudnud selleni, et me lõpetaks streigi, kui alammäära tõus oleks 1836 euroni. See oleks ikkagi üks väga konkreetne samm, mida valitsus saaks näidata, et nad ainult ei luba, vaid tõesti teevad midagi. Selle järgselt me saame sisulisi kollektiivlepingu läbirääkimisi pidama hakata järgmiste aastate suhtes, et ka muid probleeme peale palga lahendada,” rääkis Voltri.

Ta kinnitas, et kui valitsus õpetajate küsitud palgatõusu ei anna, siis ei ole streik luhta läinud.

“Esiteks on juba see, et oleme juba olulised hariduse ja õpetajate probleemid toonud ikkagi lauale ja nendega tegeletakse ja kogu ühiskond saab aru, et niimoodi me edasi ei saa minna, et meie õpetajaskond on hääbumas. Meil praegu üldhariduskoolides 17 000 õpetajast 3500 ei vasta kvalifikatsioonile. See osa on suurenenud 50 protsenti mõne viimase aasta jooksul ja selliselt me ei saa väga hea haridusega Eestis jätkata. Nii et probleemi teadvustamine on ka väga oluline, aga ma usun siiski, et Eesti valitsus ei taha meie laste ja noorte haridust rohkem kahjustada ja teeb ikkagi mõistlikke otsuseid homme,” ütles Voltri.

In conclusion, it is clear that the issue of teachers wanting to strike for a longer period is becoming increasingly prevalent in Estonia. The demands for better wages and working conditions are driving this push for extended strikes. It is evident that the education system in Estonia is facing significant challenges, and it is crucial for the government to address the concerns of the teachers in order to ensure the quality of education for the students. It is important for both parties to engage in constructive dialogue and find a resolution that is beneficial for all involved.