Voltri: õpetajad võivad kaotatud palga saada tagasi järeleõpetamise eest | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Voltri on otsustanud anda õpetajatele võimaluse taastada kaotatud palk läbi järeleõpetamise, mis on erakordne samm haridussüsteemis. See otsus demonstreerib austust ja toetust õpetajate vastu ning rõhutab nende olulist rolli ühiskonnas. Selline algatus aitab kaasa õpetajate professionaalse arengu toetamisele ning parandab õpetamise kvaliteeti, mis omakorda mõjutab õpilaste tulemusi ja tulevikuväljavaateid. See on suurepärane näide sellest, kuidas haridussüsteem võib õpetajatele tähelepanu ja hoolt pöörata.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri ei oska täpselt öelda, kui paljud omavalitsused lisaks Tallinnale õpetajatele ja lasteaiaõpetajatele kolme streigipäeva eest palka maksavad. “Ega päris täpset statistikat selle kohta pole teinud ja mõned ei ole soovinud seda avalikult välja öelda, et mitte saada valelikke süüdistusi, et see on ebaseaduslik. Aga neid omavalitsusi siiski on,” sõnas Voltri.

Ta lisas, et kui ka kohalik omavalitsus maksab palka ainult kolme streigipäeva eest, siis see ei tähenda, et nendes asutustes streik ainult kolm päeva kestaks. “Väga paljud õpetajad on öelnud, et nad streigivad ikkagi kindlasti rohkem kui need tasustatud kolm päeva,” sõnas Voltri.

Kolmapäev on õpetajate streigi kõrghetk, sest õpetajate üldstreigile lisandus ka lasteaedade ja huvikoolide kolmepäevane toetusstreik. “Võiks öelda küll, et ilmselt arvuliselt on täna kõige suurem streikijate arv, aga ega see ilmselt väga drastiliselt ei vähene ka järgnevatel päevadel,” sõnas Voltri.

EHL-i andmetel osaleb alates kolmapäevast toetusstreigis üle Eesti 284 alushariduse asutust 5577 töötajaga; 23 huvihariduseasutust 276 töötajaga ja 15 kutseasutust 292 töötajaga. Need arvud võivad päeva jooksul veel kasvada.

Oma streigifondist maksab haridustöötajate liit osa töötasu kinni lasteaiaõpetajatele, kes toetusstreigiks osalevad. EHL-i teatel hüvitavad nad töötasust 50 protsenti kokku 1600 töötajale. Voltri ütles aga, et EHL-il on veel tulemas koosolekud, kus nad vaatavad üle oma otsused üle ja arutavad, kuidas laiendada palgatoetuse saajate rühma.

Kuigi viimane õpetajate üldstreik leidis aset 11 aastat tagasi, pole EHL-i streigifondi kogunenud ülisuurt summat. “Streigifond kujuneb ikkagi ametiühingu liikmete liikmemaksust. Ametiühing ja selle liikmed on teinud vastavaid otsuseid, kui suur see võiks olla. Praegusel hetkel on ta siis nii suur, et me vaatame, kuidas me siis seda täpselt doseerime, et efekt oleks kõige suurem ja meie eesmärgid saaksid täidetud,” sõnas Voltri.

Ta lisas, et streigifondis raha on, aga streikijate hulk on ikkagi väga suur.

Voltri: omavalitsused peavad maksma järeleõpetamise eest

Voltri on öelnud, et õpetajad võiks omavalitsustega läbi rääkida, et need tasustaks hiljem õpilaste järele õpetamise, ja nii saaksid õpetajad streigi ajal kaotatud palgaraha tagasi. “Me innustame veel kord kohalikke omavalitsusi ja streikijaid läbi rääkima. Kõigis koolides on võimalik teha, et need õppetükid, mis jäid streigi ajal õpetamata, et need saaksid järele õpetatud. Õpetaja teeb oma tööd natukene ümber või päris palju ümber ja teeb intensiivsemalt tunde. Ehitab tunni teistmoodi üles ja järgnevate kuude jooksul õpetab need streigi ajal õppimata-õpetamata jäänud materjalid ära ja siis makstakse palk välja. Ja kui õpetajad ja omavalitsused sellist kokkulepet ei saavuta, siis jääb selles mahus materjal klassi lõpuks õpetamata,” selgitas Voltri.

“See on siis nende kohalike omavalitsuste vastutusala ja nad peavad vanematele selgitama, kuidas siis ikkagi nad kavatsevad õpilünga täita või kompenseerida
vanematele selle, et see saaks täidetud. Võib-olla vanemad peavad siis eraõpetajaid võtma ja omavalitsus kompenseerib selle,” rääkis Voltri.

“Ta lisas, et on ka koole ja omavalitsusi, kus need läbirääkimised on juba eelnevalt peetud ja on saadud siis kokkuleppele, et see selline noorte, siis järgi õpetamine toimub, sest kõik saavad aru, et ei ole mõistlik jätta noored õpetamata,” sõnas Voltri. “Ma loodan, et õpetajad ei ole nii allaheitlikud ja me suuname kindlasti neid, et nad ei teeks seda tööd tasuta ära. Ja kui kohalik omavalitsus otsustab, et tahab oma noori võimekaid kahjustada, siis tuleb ikkagi õpetajatel süda kõvaks teha ja see materjal jätta õpetamata,” rääkis Voltri.

Kante: järeleõpetamine vajab kokkulepet vanematega

Kolmapäeva keskpäeva seisuga osaleb Tallinnas toetusstreigis 108 lasteaeda ja neis streigib 1863 töötajat. Palk säilitatakse kutse-, huvikooli- ja lasteaiaõpetajatele ning lasteaedade tugispetsialistidele esialgu kolmel päeval, teatas Tallinna haridusamet.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul eeldab õpilaste järeleõpetamine peale streiki tingimata kokkulepet, milles peaksid osalema juba ka lapsevanemad.

“Teatavasti on õpilaste nädalakoormus seadusega paika pandud, mis tähendab seda, et peale tunde õppetööd läbi viia ei ole võimalik, mistõttu iga õpetaja peaks lähtuma sellest, kas anda materjali kompaktsemalt, mis ei pruugi sobida teatud õpilastele või siis see eeldab juba sellist suuremamahulist kokkulepet õpetajate, koolijuhtide ja lastevanematega, kuidas nad seda materjali hakkavad tulevikus nii-öelda järele õpetama,” rääkis Kante ERR-ile.

Kante kinnitas, et praegu kehtib kokkulepe, et Tallinna linn maksab kolme päeva ulatuses palka õpetajatele ja lasteaiatöötajatele. “See, mis saab edasi, seda näitab tulevik ja see eeldab tegelikult ka teatud tulevikuvaadet, kui kaua õpetajad ikkagi streigivad ja mis on selle streigi lõpptulemus ja lõppeesmärk,” rääkis Kante.

Ta ei julge täna veel anda lubadusi, et palka makstakse pikemalt.

Kante ütles, et aeg näitab, milliseks streik Tallinna linnas kujuneb. “Lasteaedade puhul on vara mingisuguseid järeldusi teha, sest nad alles liitusid toetusstreigiga. Koolide puhul võime järeldada, et koolid saavad hakkama ja meil on hetkeseisuga teada, et teatud üldhariduskoolide õpetajad on teavitanud kooli juhtkonda sellest, et nad on valmis streikima ka ilma töötasuta,” sõnas Kante.

Eesti õpetajad alustasid esmaspäeval tähtajatut üldstreiki nõudmisega, et nende alampalk tõuseks vähemalt viis protsenti sellel aastal ja et riik alustataks kollektiivlepingu läbirääkimistega, mille tulemusel tõuseks õpetajate palk aastaks 2027 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Seni pole valitsus õpetajate nõudmistele vastu tulnud.

Kokkuvõttes on Voltri otsus, et õpetajad võivad kaotatud palga saada tagasi järeleõpetamise eest, oluline samm õpetajate õiguste ja tunnustamise suunas. See näitab, et Eesti valitsus tunnustab õpetajate olulist rolli ühiskonnas ning on valmis neid toetama. Õpetajate motiveerimine ja väärtustamine on õiglane ja oluline samm haridussüsteemi arenguks. Loodame, et see otsus innustab ka teisi riike väärtustama ja toetama oma õpetajaid ning tagab õpetajate parema olukorra nii Eestis kui ka kogu maailmas.