Villig: kaitsetööstuse loomine on kasulik nii majandusele kui kaitsevõimele | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Villig on üks tuntumaid kaitsetööstuse ettevõtteid siin riigis ning nende panus majandusse ja kaitsevõimesse on märkimisväärne. Kaitsetööstuse arendamine on oluline mitte ainult riigi julgeoleku seisukohalt, vaid see toob kaasa ka olulisi majanduslikke eeliseid. Siinses artiklis saame uurida, kuidas Villig ja teised kaitsetööstuse ettevõtted on aidanud kaasa Eesti majanduse kasvule ning kuidas nende tegevus on tugevdanud riigi kaitsevõimet. Lugege edasi, et mõista, kuidas kaitsetööstus mõjutab nii majandust kui ka riiklikku julgeolekut.

Eestil oleks potentsiaali ehitada üles tarku süsteeme tootev kaitsetööstus, mis tooks kasu nii majandusele kui ka kaitsevõimele, ütles Bolti Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig “Esimeses stuudios”.

Villigu hinnangul oleks Eestis potentsiaali kaitsetööstust arendada mitmel põhjusel.

“Kui vaatame viimast kaht aastat, siis eriti Euroopas on kaitsesektori investeeringud kõigi riikide poolt massiliselt kasvanud, kümnetes miljardites uut raha pannakse juurde,” tõi Villig välja ühe põhjuse.

“Ja teine asi, mis on muutunud, et enam ei osteta tingimata selliseid “lolle” süsteeme, mis on ainult mehaanilised, vaid ostetakse tarku süsteeme, autonoomseid süsteeme ja siin on Eestil väga tugev potentsiaal. Me oleme 20 aastat ehitanud maailmaklassi digiriiki ja digitaalseid ettevõtteid ja ma arvan, et seda kompetentsi me saame ära kasutada kaitsesektoris. Tegelikult ma näen, et see on väga hea võimalus Eestil ehitada välja uus sektor, mis oleks meie majandusele hea ja see oleks meie kaitsevõimele hea,” lisas ta.

Tema sõnul ei tohiks Eesti praegu seda võimalust maha magada. “Ma räägin sellest, kuna olen Eesti patrioot, ma tahan, et Eesti oleks 100 aasta pärast alles ja edukas. Ma lihtsalt näen, et see on täna võimalus, mille me muidu magame maha. Ma arvan, et valitsus võiks kaaluda seda, et panna üldse raha juurde Eesti kaitsesse ja sellest eraldada ka mingi osa selleks, kuidas meie kaitsetehnoloogia sektor käima saada,” rääkis ta.

Villigu sõnul näeb ta konkreetselt võimalust just näiteks droonide või muude tarkvaralahenduste tootmises.

Pikas plaanis tuleks makse tõsta, kuid praeguses olukorras mitte

Eesti eelarvedebati ja maksutõusude kohta ütles Villig, et pikas plaanis on maksude tõstmine riigile vajalik, majanduslanguse ajal tuleks aga pigem laenu võtta ja investeerida.

“Kui räägime lühiajaliselt, siis olukorras, kus Eesti majanduslangus on olnud Euroopa Liidu suurem viimased kaks aastat, siis mina olen pigem kontratsüklilise majandusfilosoofia fänn ja arvan, et praegu peaks riik pigem investeerima, laenu võtma eriti olukorras, kus see on võimalik, ja mitte ühiskonda maksudega koormama,” rääkis ta.

Villigu sõnul tuleb majanduses edu saavutamiseks teha otsuseid õigel ajal.

“Eesti on olnud 30 aastat väga heal kursil, kui viimased kaks aastat välja arvata, siis Euroopa Liidus üks kõige kiirema kasvuga riike üldse, elatustaseme poolest samamoodi. Tegelikult põhimõtteliselt asjad on meil olnud korras siiamaani. Kas need samad põhimõtted viivad meid ka edasi? Ma arvan, et suures pildis küll ma ei näe, et meil oleks vaja mingeid suuri, drastilisi muutusi, küll aga on vaja teha õigeid taktikalisi otsuseid õigetel aastatel. Näiteks olukorras, kus majandus langeb, ma arvan, peaks valitsus jõuliselt investeerima ja kaasa aitama,” selgitas ta.

Kärpimisega tema hinnangul riik olulist kokkuhoidu ei saavuta.

In conclusion, the creation of a defense industry in Estonia not only has the potential to contribute to the country’s economic growth but also enhance its defense capabilities. By investing in local defense capabilities, Estonia can strengthen its national security and reduce its dependence on foreign suppliers. Additionally, the development of a defense industry can create jobs, attract investments, and drive innovation in the country. Overall, the establishment of a defense industry in Estonia is a strategic move that can benefit both the economy and the nation’s defense readiness.