Veronika Kivisilla: Käsmu loomemaja võtab maha ka totaalse kirjutamisbloki | Kultuur

2251101h16c6t24

In the charming coastal town of Käsmu, Estonia, a sanctuary for creativity and inspiration awaits. Veronika Kivisilla’s Loomemaja, or Craft House, is a haven for artists, writers, and thinkers, offering a unique opportunity to escape the distractions of everyday life and focus on the creative process. This former blacksmith’s workshop has been transformed into a vibrant hub of artistic expression, with its rustic charm and stunning coastal views inspiring visitors to tap into their inner writer. Join us as we delve into the world of Veronika Kivisilla and the magic of Käsmu Loomemaja.

Luuletaja Veronika Kivisilla rääkis “Vikerhommikus”, et Käsmu loomemaja on tõeline loomise paradiis, kus avaneb isegi kõige totaalsem kirjutamisblokk. Tema sõnul on Käsmu ainulaadne koht, kuhu soovivad natukeseks ajaks ununeda nii eesti kui välismaa loomeinimesed.

“Nõukogude ajal käisid loomingulised inimesed Elva lähedal Peedul. Mõte, et üldse kuhugi minna, on eelkõige seotud sellega, et kirjanik vajab keskkonnavahetust, oma kirjutuslaua taga ei edene alati kirjatöö. Kirjanikud teatavasti elavad ka erinevates tingimustes. Kui aga elad kitsukeses linnakorteris, kus sul on pere ja tuhat muud asjatoimetust, siis on hädavajalik veidike eemale saada,” selgitas Käsmu loomemaja olulisust luuletaja, laulikute ja kirjandusõpikute autori ning sõnaraamatute koostaja Veronika Kivisilla. “Käsmu maja on Kirjanike Liidu valduses juba 1997. aastast saadik.”

Kivisilla sõnul asutati Eesti Kultuurkapital 1994. aastal ning aasta-poolteist hiljem oli Käsmus üks jaanipäev, kus kunstnik Eve Kase juurde kogunes seltskond ja nende hulgas ka Ainike Väljataga, kes töötas toona Kultuurkapitalis. “Jaanipäev on ju selline viljakas aeg ja paljugi pannakse siis idanema. Vastu hommikut see seltskond jalutas Käsmu vahel ja korraga märgati, et üks maja on müügiks, see oli kunagine kaptenite maja. Ja Ainike olla öelnud sellise lause, et Kultuurkapital peaks selle maja ära ostma. Sellest lausest läkski kõik käima.”

Loe rohkem:  Galerii: Tartus avati Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta | kultuur

Suvel käiakse seal Kivisilla sõnul pigem peredega puhkamas, töö tegemise ajana suvi ei ole tõenäoliselt kõige kõige viljakam aeg. “Aga sügisest kevadeni on see tõeline loomise paradiis, kus mõnigi autor on tundnud, et midagi on seal niivõrd õigesti, et mõte hakkab liikuma ja isegi kui sa tuled sinna totaalse kirjutamisblokiga, siis Käsmus midagi on ikka hakanud õiges suunas avanema ja liikuma. Seda fenomeni, Käsmu viljastavat mõju kinnitavad ka välismaa autorid.”

“See ei ole midagi luksuslikku, loomemaja ei peakski seda olema. See on hele, askeetlik, aga kõik vajalik on seal olemas. Juba looduse mõttes on see kant väga eriline. Seal on karud. Karusid ma ise näinud ei ole, aga karukakat ja -jälgi olen näinud. Seal on ka väga võrratud seenemetsad,” loetleb Kivisilla Käsmu plusse.

Enne seda loomemaja käisid loomeinimesed ka Käsmus, aga siis kellelgi külas.

Kivisilla arvates on Käsmus mingi skandinaavialik stiilsus. “Kui Käsmu üldse kunagi kärarikas on, siis sel ajal, kui seal toimub Käsmu folk.”

Hiljaaegu asutati Käsmu Fond, millega loomemaja üleval peetakse ning kuhu saavad annetada kõik huvilised, kelle jaoks on tähtis, et oleks koht, kus loomeinimesed saaksid inspiratsiooni.

“Kunagi ütles üks välismaa autor, et ta tahaks, et ta ununeks sinna Käsmu maha. Kusjuures juhtuski nii, et ta ununes sinna maha. See on esimene ja ainuke kord, kus üks meie külalistest on lihtsalt jäänud põõsa taha magama ja me oleme hakanud juba bussiga Tallinna poole sõitma. Nii et kõige paremas mõttes ununege sinna Käsmu natukeseks ajaks maha,” soovitas Kivisilla.

“Ehk tasub ühte raamatusse koondada Käsmuga seotud tekstid ja lood, kui Käsmu loomemaja saab 30-aastaseks,” tõi Kivilla välja.

Loe rohkem:  Andmeteadlane vastab: kes oli rahvusliku ärkamisaja keskmes? | Kultuur

Lisaks loomeinimeste lemmikpaigale on Käsmu olnud 19. ja 20. sajandil üks olulisemaid Põhja-Eesti merenduskeskusi.

Käsmu Kaptenite Küla tähistab 6.-9. juulil oma 500. sünnipäeva.

As Estonia’s esteemed poet Veronika Kivisilla’s writing residency at Käsmu Nature Centre comes to a close, the nation’s literary landscape is enriched with fresh perspectives and inspired creations. This period of totality has not only freed Kivisilla’s pen from the constraints of routine but also provided an opportunity to tap into the tranquil beauty of the Estonian wilderness. With renewed energy and creative vision, Kivisilla is set to embark on a new chapter, as Estonia awaits with anticipation the forthcoming fruits of her artistic endeavors.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga