Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit | Välismaa

Tere tulemast! Viimaseid uudiseid kuuldes pole kahtlust, et Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit. See rünnak on tekitanud suurt muret kogu maailmas ning sellel võivad olla laastavad tagajärjed mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu regiooni jaoks. Sündmused naaberriigis panevad meid kõiki muretsema rahu ja stabiilsuse pärast meie enda piirkonnas ning seetõttu on oluline olla informeeritud ja mõista, mis toimub meie ümber. Oleme siin selleks, et tuua teieni kvaliteetseid uudiseid ja jagada teavet selle olulise sündmuse kohta.

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas drooni- ja raketirünnakuid neljale Ukraina piirkonnale. Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ütles, et lähiajal leiab Ukraina ja Venemaa vahel aset sõjavangide vahetus.

Oluline pühapäeval 26. jaanuaril kell 11.55:

– Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit

– Budanov: lähiajal leiab aset Ukraina ja Vene sõjavangide vahetus

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas drooni- ja raketirünnakuid neljale Ukraina piirkonnale, haavates vähemalt kolme inimest, teatasid Ukraina relvajõud.

Teate kohaselt lasti välja kaheksa Shaheed-drooni, kaks raketti Iskander ning kolm raketti S-300. Neli neist lasi Ukraina kaitsevägi alla.

Tsiviilsihtmärgid ja taristu olid tule all Poltaava, Donetski, Zaporižžja ning Dnipropetrovski oblastites.

ÜRO andmetel on alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris Ukrainas surma saanud vähemalt 10 000 tsiviilisikut. 

Budanov: lähiajal leiab aset Ukraina ja Vene sõjavangide vahetus

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ütles, et lähiajal leiab Ukraina ja Venemaa vahel aset sõjavangide vahetus, vahendas portaal Unian laupäeval. Budanov ütles õhtuses telemaratoni saates, et Ukraina pool teeb praegu selleks kõik, mis võimalik.

“Meie inimeste – nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute – elud ei tohiks olla ohus ega neis kohutavates tingimustes, milles neid seal hoitakse. Teeme kõik, mis võimalik. Olen kindel, et lähiajal leiab vahetus siiski aset,” sõnas ta.

Budanov lisas, et viimaks saavad Ukraina võimud teada, mis tegelikult juhtus Vene sõjalennukiga Il-76 ja selle pardal väidetavalt viibinud sõjavangidega.

Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril on Ukraina ja Venemaa korraldanud mitu sõjavangide vahetust. Viimane leidis aset 3. jaanuaril, mil suurima vangide vahetusega naasis koju 230 Ukraina kaitsjat.

Luure peadirektoraat teatas 24. jaanuaril, et Ukraina ja Venemaa kavatsesid sel päeval korraldada järjekordse sõjavangide vahetuse, kuid see kukkus läbi Belgorodi lähistel toimunud lennuõnnetuse tõttu. Okupandid väitsid, et selle lennuki pardal oli väidetavalt Ukraina sõjavange, keda parasjagu viidi vahetusse, märkis sõjaväeluure.

Seni on ebaselge, mis täpselt toimus ja mis on tegelikult saanud väidetavalt lennuki pardal olnud ukrainlastest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 382 110 (võrdlus eelmise päevaga +740);

– tankid 6280 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 11 671 (+19);

– suurtükisüsteemid 9097 (+12);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7041 (+4);

– tiibraketid 1845 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 103 (+31);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1436 (+3).

Venemaa rünnak Ukraina oblastite vastu ööl vastu pühapäeva on järjekordne ebaseaduslik ja agressiivne samm naaberriigi suhtes. See demonstratsioon näitab Venemaa soovi laiendada oma mõjuvõimu piirkonnas ning ohustada naabervabariigi territoriaalset terviklikkust. Eesti väljendab sügavat muret selle olukorra pärast ning toetab Ukraina suveräänset õigust oma territooriumi üle. Rahvusvaheline kogukond peaks ühiselt hukka mõistma Venemaa agressiooni ja toetama Ukraina õigust iseseisvale ja vaba riigile. Ainult sel viisil saame tagada stabiilsuse ja rahu meie regioonis ja kogu maailmas.