Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega | Välismaa

Tensions between Russia and Ukraine have escalated once again as Russia launched a series of missile attacks on the city of Kharkiv. This unprovoked aggression has raised concerns both within Ukraine and internationally, as the region is once again plunged into uncertainty and fear. The ongoing conflict has already claimed countless lives and continues to disrupt the lives of thousands of people. The international community must act swiftly to prevent further escalation and work towards a peaceful resolution to this devastating situation.

Vene pommitajad Tu-95MS tõusid õhku. Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile. Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega. Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi.

Oluline 8. jaanuaril kell 5.33:

– Vene pommitajad Tu-95MS tõusid õhku;

– Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile;

– Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega;

– Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi.

Vene pommitajad Tu-95MS tõusid õhku

Ukraina õhuvägi teatas esmaspäeva varahommikul, et Murmanski oblastis asuvalt Olenja lennuväljalt tõusid õhku Venemaa strateegilised pommitajad Tu-195MS.

Kokku on õhus üheksa pommitajat, millest igaüks võib kanda mitu tiibraketti.

Hetkel pole veel teateid rakettide väljalaskmise kohta tulnud, kuid Ukraina võimude varasema teate kohaselt võib Vene raketirünnak alata kella 5.30 paiku.

Venemaa tegi droonirünnaku Odessa oblastile

Pühapäeva õhtul teatasid Ukraina võimud Vene droonirünnaku algusest, kui Hersoni ja Mõkolajivi oblasti õhuruumi sisenesid Vene droonid Shahed-136.

Hiljem tuli teade, et droonid liikusid Odessa oblasti suunas. Kell 23.35 edastas Ukraina rahvusringhääling Suspilne, et oblastis oli kuulda plahvatusi.

Vahetult enne keskööd teatas Ukraina õhuvägi, et droonioht on läbi. Võimalike kahjustuste ulatus ja rünnakus osalenud droonide arv selgub hiljem hommiku jooksul.

Venemaa ründas Harkivit taas rakettidega

Venemaa ründas pühapäeva õhtul Harkivit taas rakettidega, vahendas portaal Unian. Ukraina relvajõud hoiatasid sotsiaalvõrgustikus Telegram ballistiliste relvade ohu eest oblastile. 

Kell 22.07 kutsus Harkovi oblastivalitsuse esimees Oleh Sinehubov oma Telegrami kanalis elanikke  varjenditesse jääma.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas samuti, et linn on raketirünnaku all ja toimunud on mitu plahvatust. Harkivi garnisoni juht Serhi Melnik märkis kell 22.14, et Harkivi oblasti kohal õhuruumis enam rakette ei ole.

“Vaenlane andis järjekordselt lööke Belgorodi piirkonnast, esialgsetel andmetel õhutõrje raketisüsteemidega S-300. Uute raketirünnakute oht püsib, seega ärge lahkuge oma varjenditest enne, kui oht kaob. Info hukkunute ja kahjustuste kohta on selgitamisel,” kirjutas ta.

Vene okupandid ründasid Harkivit rakettidega ka 2. jaanuaril, tappes kaks ja vigastades 62 inimest. Rünnak  põhjustas tulekahjusid ja ulatuslikke purustusi.

Harkivi oblastiprokuratuur märkis siis, et kasutatud raketid erinesid Venemaa omadest nii välimuselt kui ka tehniliselt, oletades võimalust, et tegemist oli Põhja-Korea tarnitud rakettidega.

Unian: Ukraina partisanid imbusid Vene diviisi

Ukraina partisanid imbusid Venemaal Balašihhas baseeruvasse Dzeržinski nimelisse diviisi, kus neil on õnnestunud hankida kasulikku teavet, vahendas esmaspäeval portaal Unian vastupanuliikumist Ateš.  

“Oleme juba saanud sõjas osaleva isikkoosseisu nimekirja. Nende nimed, kontaktid ja isikuandmed on edastatud vastavatele asutustele,” kirjutas organisatsioon Telegramis.

Märgitakse, et nimetatud diviisi imbus agent ohvitseride hulgast ning praegu laiendatakse diviisi enda struktuuris agentide võrgustikku paremaks tööks.

Varem imbusid ukrainlaste ja krimmitatarlaste partisaniliikumise “Ateš” esindajad Venemaal Tambovi oblastis asuvasse Mitšurini nime kandvasse lennundus- ja raketitehnoloogia tehasesse.

Ateši andmeil toodab ettevõte elektriseadmeid Su lahingulennukitele ja mehitamata õhusõidukitele, komponendid saadetakse Moskvasse ja Tatarstani.

In conclusion, the recent missile attack by Russia on Harkiv is another troubling escalation of aggression in the region. Estonia stands in solidarity with Ukraine and condemns these acts of violence. It is imperative for the international community to come together and take decisive action to de-escalate the situation and hold Russia accountable for its actions. As a member of the European Union and NATO, Estonia remains committed to supporting Ukraine and defending the sovereignty and territorial integrity of all nations in the face of such aggression. Peace and diplomacy must prevail in the face of such reckless and dangerous actions.