Venemaa õhurünnakutes Lääne-Ukrainale sai energiataristu kahjustada | Välismaa

Eestis on suur mure kerkimas seoses Venemaa õhurünnakutega Lääne-Ukrainale, mis on põhjustanud energiataristu tõsiseid kahjustusi. See murettekitav olukord on tõstatanud küsimuse, kuidas tagada enda riigi energiavarustuse turvalisus ning kaitsta end võimalike rünnakute eest. Venemaa agressiivne käitumine naaberriikide suhtes on tõsine ohumärk kogu piirkonna stabiilsusele ning nõuab kiireid ja tõhusaid meetmeid, et tagada meie enda riigi julgeolek. Eestlastena peame seisma üheskoos selle väljakutsega ning leidma lahendusi, mis kaitsevad meie rahvast ja meie väärtusi.

Oluline 24. märtsil kell 14.50:

– Lääne-Ukrainas sai rünnakus mitu energiarajatist kahjustada;

– Venemaa tegi õhurünnakuid Kiievile ja Lvivi oblastile;

– Ukraina tegi raketirünnaku Sevastopolile;

– ISW: Venemaa teeb idarindel väikseid edusamme;

– Venemaa väitel hõivati Ukrainas Tšassiv Jari lähedal Ivanivske küla;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 1000 sõdurit

Lääne-Ukrainas sai rünnakus mitu energiarajatist kahjustada

Lääne-Ukrainas sai Venemaa öise rünnaku tagajärjel kahjustada mitu energiarajatist, teatas Ukraina riikliku nafta- ja gaasiettevõtte Naftogazi tegevjuht Oleksi Tšernõšov pühapäeval.

“Naftogazi rajatised on saanud riigi lääneosas purustusi,” ütles ta sotsiaalmeediapostituses, kuid ei selgitanud rünnaku täpsemaid asukohti.

Naftogaz teatas, et Vene rakett tabas paika, kus on Ukraina maa-alune gaasihoidla. Tšernõšovi kinnitusel see aga maagaasi tarneid tarbijatele ei mõjuta.

Venemaa korraldas pühapäeva öösel raketi- ja droonirünnaku üle kogu Ukraina, sihtides kriitilist taristut ning jättes tuhanded inimesed kütteta.

Lvivi oblastis sai võimude sõnul kriitiline taristu kaks tabamust.

Inimkannatanutest seni teateid ei ole, kuid Ukraina õhutõrje ei suutnud kõiki tiibrakette ja Shahedi droone alla lasta. Ukraina õhujõudude sõnul tulistas Venemaa välja 29 tiibraketti ning 28 Shahedi drooni, millest vastavalt 18 ja 25 lasi Ukraina alla, teatasid Kiievi õhujõud. Venemaa ründas kokku kaheksat oblastit üle kogu riigi.

Energeetikaministeeriumi teatel said Kiievi oblastis alla lastud drooni rusudest kahjustada elektriliinid, jättes 1400 tarbijat elektrita. Elektritaristu sai pihta ka Lvivi ja Dnipropetrovski oblastis.

Õhurünnakud Kiievile ja Lvivi oblastile

Varahommikul korraldas Venemaa drooni- ja rakettrünnakud erinevatele Ukraina oblastitele, vahendas The Kyiv Independent.

“Plahvatused pealinnas. Õhutõrje töötab. Ärge lahkuge varjenditest,” postitas Kiievi linnapea Vitali Klõtško pühapäeval Telegramis.

Lvivi obasti kuberner Maksõm Kozõtskõi ütles, et rünnaku alla jäi Lvivi linnast lõunas Poola piiri lähedal asuv Strõi rajoon.

Ukraina andis enne rünnakut üleriigilise õhuhäire ja hoiatas, et Murmanski oblastis asuvalt Olenje lennuväljalt tõusis õhku 14 strateegilist pommitajat Tu-95, mis saatsid Ukraina territooriumi poole tiibraketid. Õhuhäire tühistati kaks tundi hiljem.

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Popko ütles, et rakette tulistati pealinna rühmiti ja see oli kolmas koidueelne rünnak viimase nelja päeva jooksul.

Esialgsetel andmetel purustusi ega kannatanuid ei ole, ütles ta. Linna õhutõrje tabas kümmekonda raketti.

“Vaenlane jätkab mastaapset raketiterrorit Ukraina vastu,” ütles Popko Telegramis. “Ta ei loobu eesmärgist Kiiev iga hinna eest hävitada.”

Liviv linnapea Andri Sadovõi ütles, et oblasti kohal tulistati alla umbes 20 raketti ja seitse Iraani päritolu drooni.

“Nad võtsid sihikule kriitilise taristu,” ütles linnapea.

Rünnaku tõttu tõusid pühapäeva varahommikul õhku ka Poola hävitajad.

Poola kaitseministeerium on nüüdseks kinnitanud, et vähemalt üks Vene tiibrakett sisenes korraks Poola õhuruumi Oserdówi linna kohal ja oli Poola õhuruumis umbes 39 sekundit, enne kui see suunati ümber oma lõpliku sihtmärgi poole Ukrainas Lvivis.

Kaitseministeeriumi sõnul jälgisid raketti õhutõrjeradarid kogu selle aja, mil see Poola õhuruumis viibis ning Venemaa raketirünnaku ajal Lääne-Ukraina vastu võeti Poola territooriumi kaitsmiseks kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

Ukraina tegi ulatusliku raketirünnaku Krimmile, pihta said kaks dessantlaeva

Ukraina võimud teatasid pühapäeval, et tegid ööl vastu pühapäeva ulatusliku raketirünnaku Venemaa poolt okupeeritud Krimmile, mille käigus said pihta kaks suurt dessantlaeva ning Musta mere laevastiku peamine juhtimiskeskus, vahendas The Kyiv Independent.

“Ukraina andis 23. märtsi hilistunnil löögi okupeeritud Krimmis kahele Vene Ropucha-klassi dessantlaevale “Yamal” ja “Azov”,” kinnitasid Ukraina relvajõud 24. märtsil.

98 meeskonnaliikmega “Yamal” ja 87 meeskonnaliikmega “Azov” kuuluvad Venemaa Musta mere laevastiku 197. dessantlaevade brigaadi ning neid kasutatakse laevastiku veebisaidi andmetel aktiivselt laevastiku õppustel ja väljaõppel. Laevade hävingu ulatus pole veel selge.

Moskvast määratud kohalikud võimud teatasid hommikul massiivsest rünnakust Sevastopoli pihta. Nende sõnul rünnak tõrjuti, kuigi üks inimene hukkus ning mitu inimest said vigastada.

Praegu ei ole teada mitu raketti linna pihta lasti. Moskva poolt määratud kuberner rääkis kümnest alla lastud raketist, teiste allikate sõnul rünnati linna aga kuni 30 raketiga.

Raketirünnakut kinnitas ka Ukraina relvajõudude õhujõudude juhataja Nikolai Oleštšuk, kes ta tänas piloote ja meremehi eduka lahingutöö eest ning lisas, et Krimm kuulub Ukrainale.

ISW: Venemaa teeb idarindel väikseid edusamme

Vene väed on Donetski ja Zaporižžja oblastis mitmel positsioonil käimasolevate lahingute ajal teinud väiksemaid edusamme, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases 23. märtsi ülevaates.

ISW sõnul näitavad 11. märtsil avaldatud ja 23. märtsil geolokatsiooniga tõendatud kaadrid Venemaa marginaalset edasiliikumist Novomõhhailivkast põhja pool, Donetski linnast edelas. Analüütikud märkisid, et edusammud ei olnud tõenäoliselt hiljutised.

Venemaa on hiljuti edasi liikunud ka Donetski oblastis Avdijivkast läände Tonenke küla lähedal, kus geograafilise asukohaga kaadrid kinnitavad, et Vene väed saavutasid hiljuti piiratud edu.

Venemaa väitel hõivati Ukrainas Tšassiv Jari lähedal Ivanivske küla

Moskva väitis laupäeval, et Vene vägi hõivas Ukrainas Donetski oblastis Ivanivske küla.

Küla asub Tšassiv Jari linna lähedal, mis võib olla venelaste järgmine sihtmärk.

Selle linna langemisel võib agressor hoogustada rünnakuid strateegilise tähtsusega Kramatorskile, mis on juba silmitsi üha sagedamate mürsurünnakutega.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 436 750 (võrdlus eelmise päevaga +990);

– tankid 6876 (+24);

– jalaväe lahingumasinad 13 158 (+28);

– suurtükisüsteemid 10 855 (+44);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1018 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 723 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8510 (+47);

– tiibraketid 1992 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 407 (+63);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0)

– eritehnika 1778 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kokkuvõttes on Venemaa õhurünnakud Lääne-Ukrainale tekitanud suurt kahju piirkonna energiataristule. See näitab selgelt Venemaa agressiivset suhtumist ja soovi destabiliseerida naaberriigi infrastruktuuri. Selline käitumine on vastuvõetamatu rahvusvahelises kogukonnas ning nõuab kiiret ja asjakohast reageerimist. Oluline on tagada, et sellised rünnakud ei korduks ning toetada Ukraina pingutusi oma rahvusliku julgeoleku kaitsmisel. Jätkuv surve Venemaa poolelt ainult raskendab juba niigi keerulist olukorda piirkonnas ning vajab diplomaatilist lahendust.