Venemaa on alustanud propagandasõja Itaalia vastu, levitades ebatäpset ja väära informatsiooni, mis on suunatud mõjutama riigi mainet rahvusvahelisel tasandil. See on osa laiemast poliitilisest mängust, kus Venemaa kasutab oma propagandamasinateid, et hägustada tõde ja luua segadust maailma poliitilises maastikul. See tekitab muret demokraatlike riikide jaoks ning näitab, kuidas infosõda võib olla ohtlik ja mõjus vahend võimu saavutamiseks ja kontrollimiseks. Eesti ja teised riigid peavad hoolikalt jälgima Venemaa propagandategevust, et kaitsta end valeinfo leviku eest.
Ajaleht Financial Times kirjutab, et Vene propagandat levitab Itaalias ulatuslik võrgustik. Kremli-meelseid hoiakuid levitav võrgustik üritab nüüd näidata, et Venemaa on rahuarmastav riik, mis Itaaliat ei ohusta.
Itaalia keskosas Foligno linnas asuvasse muuseumi kogunes pühapäeval umbes 80 inimest, et vaadata seal Kremli rahastatud propagandafilmi. See film kajastab Venemaa sissetungi Ukrainasse ja seal kujutatakse Ukraina sõdureid natsidena.
Seda filmi näidatakse nüüd kogu Itaalias, seda levitavad Moskva-meelsed rühmitused. “Ma tahtsin näha sõjast teistsugust vaatenurka,” ütles 49-aastane õpetaja Roberta.
Venemeelne võrgustik kajastab ka pingeid Itaalia võimuliidus. Peaminister Giorgia Meloni avaldab järjepidevalt toetust Ukrainale, tema koalitsioonipartneriks on aga pigem venemeelseks peetav Matteo Salvini.
Meloni sõitis eelmisel laupäeval Kiievisse ja mõistis hukka Venemaa sõjalise agressiooni. Asepeaminister Salvini hiljutine jutt aga tekitas taas poleemikat. Ta kommenteeris Aleksei Navalnõi surma ja kutsus itaallasi üles vaoshoitusele, kuniks “Venemaa arstid ja kohtunikud” tõe välja selgitavad.
Salvini kodupartei ja Putini erakond Ühtne Venemaa sõlmisid 2017. aastal ka koostöölepingu. Salvini Moskva sidemed tekitavad nüüd riigis üha rohkem küsimusi. Analüütikud samas hoiatavad, et Kreml suurendab jõupingutusi, et tekitada avalikkuses vastuseisu Meloni Ukraina-meelsele hoiakule.
“Me näeme, et propaganda kogub hoogu. Nad levitavad ideed, et rahu on võimalik, et Putini Venemaaga leppimine on võimalik ning hoopis Ukraina on see, kes rahu ei taha,” rääkis opositsioonipoliitik Lia Quartapelle.
Itaalia kaitseväe peastaabi ülem admiral Giuseppe Cavo Dragone hoiatas eelmisel nädalal samuti Vene libainformatsioonikampaaniate “intensiivistumise” eest. Admirali sõnul üritab Moskva edendada riigis rahu sooviva Venemaa kuvandit.
Rooma sai Moskvaga hästi läbi juba külma sõja ajal. Itaalias tegutses siis Lääne-Euroopa suurim kompartei. Rooma rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Nona Mikhelidze ütles, et Venemaa on riigis loonud suure võrgustiku. See võrgustik tegutseb eriti aktiivselt tööstuslikult arenenud Itaalia põhjaosas.
Ka Putin isiklikult proovib Itaalia avaliku arvamust mõjutada. Hiljuti meenutas ta oma varasemaid visiite Itaaliasse.
“Itaalia on alati meile lähedal olnud. Mäletan, et kui Itaaliasse jõudsin, kuidas inimesed mind siis vastu võtsid. Tundsin end väga vabalt,” ütles Putin eelmisel nädalal Moskvas toimunud üritusel Itaalia tudengitele.
Kokkuvõttes, Venemaa alustas Itaalia vastu propagandasõda, mis on osa laiemast strateegiast mõjutada välismaalaste arvamust ja tegevust. Seda kampaaniat nähti kui katsel saavutada poliitilisi eesmärke ja kahjustada Itaalia mainet rahvusvahelisel tasandil. Sellised tegevused tõstavad esile vajadust olla kriitiline ja hinnata infot hoolikalt, et mitte olla manipuleeritav välisriikide poolt. Eesti ja teiste riikide jaoks on oluline olla teadlik sellistest propagandasõdadest ning kaitsta end nende mõjude eest.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus