Vene opositsioonipoliitik Kara-Murza paigutati üksikvangistusse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Vahvat, et olete huvitatud siinsest poliitikast. Vene opositsioonipoliitik Vladimir Kara-Murza on viimase aja sündmustest räägitud palju ka Eesti meedias. Tema korduv paigutamine üksikvangistusse on tõstatanud palju küsimusi inimõiguste ja demokraatia seisukohalt. See on teema, mis puudutab mitte ainult Venemaad, vaid kogu rahvusvahelist kogukonda. Tundub, et Kara-Murza juhtum on endiselt väga värske ja pakub palju aruteluainet. Loodame, et saame selle olulise teema üle selles kaunis riigis teiega arutada.

Riigireetmise ja Venemaa Ukraina-vastase agressiooni hukkamõistmise eest 25-aastase vanglakaristuse saanud Vene opositsioonipoliitik Vladimir Kara-Murza paigutati neljaks kuuks üksikvangistusse, teatas tema advokaat teisipäeval. Varem ütlesid Kara-Murza liitlased, et Putini kriitik on kadunud.

Briti ja Vene topeltkodakondsust omav Kara-Murza, kelle tervis on Siberi vanglas halvenenud, kannab kõigist vangi pandud president Vladimir Putini kriitikuist pikimat karistust.

Tema advokaat Maria Eismont ütles teisipäeval ajalehele Novaja Gazeta, et Kara-Murza viidi 26. jaanuaril üle Omski vanglasse ja paigutati üksikkongi.

Advokaat sai sellest teada Kara-Murza kirjast. Poliitiku sõnul karistatakse teda selle eest, et ta ei olevat käsu peale voodist üles tõusnud.

Kara-Murza ütles advokaadile, et jääb üksikvangistusse 26. maini, kuid “tähtaegadel on kombeks pikeneda”.

Opositsionääri perekond teatas esmaspäeval tema kadumisest ja Briti välisminister David Cameron nõudis Vene võimudelt selgitust.

“Tema üleviimiseks pole alust. Asja teeb veelgi hirmutavamaks see, et minu abikaasa on samade inimeste käes, kes üritasid teda tappa kaks korda, aastatel 2015 ja 2017. Ma nõuan, et Venemaa valitsus annaks meile informatsiooni minu abikaasa asukoha kohta,” rääkis Kara-Murza abikaasa Jevgenia. 

Venemaa karistussüsteemil kulub sageli nädalaid, et viia vangid üle riigi kaugel asuvatesse vanglatesse, kusjuures transiitvangi asukoht on sageli teadmata ja ta peatub erinevates vanglates. Hiljuti oli Aleksei Navalnõi ligi kolm nädalat kadunud

Cambridge’in ülikooli lõpetanud ja aastaid Kremlile Lääne sanktsioonide kehtestamise nimel kampaaniat teinud 42-aastasele Kara-Murzale mõisteti eelmise aasta aprillis riigireetmise, Vene relvajõudude kohta võltsuudiste levitamise ja “soovimatu” organisatsiooni heaks töötamise eest enneolematult pikk vanglakaristus.

2022. aastal vahistatud Kara-Murza on nimetanud süüdistusi poliitilisteks ning võrrelnud enda kohtuprotsessi Stalini-aegsete näidisprotsessidega. 

Kara-Murza oli opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi lähikondlane. Nemtsov lasti 2015. aastal Kremli lähedal maha. Ta on seotud ka president Vladimir Putinit arvustanud endise oligarhi Mihhail Hodorkovskiga.

Perekonna ja advokaatide sõnul kannatab opositsionäär tõsise närvihaiguse polüneuropaatia all, mis on talle aastatel 2015 ja 2017 tehtud kahe mürgitamiskatse tagajärg. 

In conclusion, the recent placement of Russian opposition politician Kara-Murza into solitary confinement is a concerning development in Russia’s ongoing crackdown on dissent. This action reflects the persistent intimidation and suppression of political opposition and freedom of speech in the country. It is important for the international community to continue to condemn such actions and to advocate for the protection of human rights and political liberties in Russia. Estonia stands in solidarity with those who are unjustly punished for their beliefs and will continue to support efforts to promote democracy and freedom of expression in Russia.