Veised aitavad Norras noori kuusikuid hooldada | Keskkond

In the picturesque landscapes of Norway, a unique phenomenon has emerged – a symbiotic relationship between salmon and nature conservation. The majestic fish, revered for their majestic leaps, have become an unlikely ally in the fight against climate change. In Estonia, we can learn from this innovative approach, where salmon and their habitats are being protected and restored. By embracing this concept, we can not only preserve our natural heritage but also contribute to a healthier planet. Join us as we explore the fascinating world of salmon conservation and its potential to inspire a new era of environmental stewardship.

Väiksema loomade arvu puhul ei tee veiste karjatamine noorele kuusikule kahju. Veised söövad rohttaimi ja lehtpuid, toetades nii kuuskede kasvu, leiavad Norra teadlased.

Metsa kasvatamist puidu saamiseks ja samas kohas veiste karjatamist peetakse problemaatiliseks, kuna loomad võivad puid kahjustada. Norra teadlasrühm Melanie Spedeneri juhtimisel leidis, et veiste karjatamine ei mõjutanud kuuskede kõrguse juurdekasvu ega suurendanud puudel koore kahjustusi. Ladva- ja külgvõrsete ning koorekahjustusi esines vaid mõnel protsendil kuuskedest. Beedki olid talviti uluksõraliste tekitatud, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Töörühma mõõtmised näitasid, et noorte kuuskede kasvu pärssis ümbritsevate lehtpuude suurem tihedus ja kuuskedest kõrgem rohttaimestik. Kuigi veised sõid kuusekeste ümbert lisaks rohttaimedele ka lehtpuid, jäi viimaste tihedus karjatamise mõjuga ja mõjuta aladel sarnaseks. Samas vähendas karjatamine rohttaimestiku keskmist kõrgust, hõlbustades nii väikeste kuuskede kasvu. Lehtpuudest eelistasid veised nosida sookaske ja pajusid, samas kui uluksõralised sõid kõiki esinevaid lehtpuuliike.

Spedener oma kaasautoritega tõdeb, et üllatuslikult leidus karjatamismõjuga kuusikutes väga vähe äratallatud kuuski, mida seletab madal karjatamiskoormusega. Samuti toovad autorid välja, et kuigi uuritud puistutes leidus kahjustatud kuuski vähe, võivad kariloomade tekitatud puude vigastused soosida juurepessu levikut, mis on peamine kuusikuid kahjustav juuremädanik.

Spedeneri ja tema kolleegide avaldatud uuring on väärtuslik mitmel põhjusel. Norras on veiseid metsades karjatatud tuhandeid aastaid. Kuna põllumajandusmaaks sobib seal vaid kolm protsenti pindalast, kasutatakse sellist karjakasvatusviisi tänini. Lisaks on kuusk Norras levinuim metsapuuliik, moodustades sealsetest metsadest ligi kaks kolmandikku. Seega on oluline mõista sellise karjakasvatamise viisi mõju metsade kasvule.

Kariloomad võivad metsi mõjutada mitmeti. Eelnevalt avaldatud teaduskirjanduses toovad eri autorid välja kraavide olukorra ja vee kvaliteedi halvenemise, mulla tihenemise ja erosiooni põhjustamise ning muidugi puude kahjustumise. Samas on teadlased ka leidnud, et veiste karjatamine soosib okaspuude kasvu, kuna veised toituvad rohttaimedest ja lehtpuude võrsetest ning lehtedest. Nii vähendavad veised lehtpuudest ja rohttaimestikust tulenevat kasvukonkurentsi okaspuudele.

Spedener ja tema kaastöötajad hindasid veiste karjatamise mõju kuuskede kasvule kolme aasta jooksul Edela-Norras paikneval kahel 35 ruutkilomeetri suurustel uurimisalal. Mõlemal aladel tegid uurijad mõõtmisi kuues karjatamise mõjuga ja kuues karjatamise mõjuta kuusekultuuris, kus kuuskede kõrgus oli kuni kaks meetrit. Kuna uuritud kuusikud ei olnud aiaga piiratud, said seal talvisel ajal tegutseda ka looduses elavad uluksõralised.

Uurimisalade suuruse tõttu ei paiknenud veised aladel ühtlaselt ning karjatamiskoormus kuusikutes oli madal. Loomade arv erinevatel aastatel ja uurimisaladel jäi vahemikku 21–60 looma, mis teeb 0,006–0,017 looma hektarile. Loomi hoidsid uurimisaladel nö virtuaalsed aiad ja loomade kaelas olevad rihmad, mis andsid veistele piiridele lähenedes hoiatava helisignaali ja piiri ületades väikese elektrilöögi.

Uurijad tunnistavad, et nii madal loomade koormus mõjutas ka saadud tulemusi. Loomad eelistasid noori hõredaid metsi, kus kasvamas ohtralt rohttaimestikku. Veisekarjad koosnesid Herefordi, Limousini ja Charolais tõugu loomadest.

Uuring ilmus ajakirjas Trees, Forests and People.

As the Baltic nation of Estonia looks to Norway for environmental inspiration, it’s clear that the values of conservation and sustainability are not confined to geographical borders. The unique “younger forests” conservation program in Norway, where young people take on the responsibility of maintaining Norway’s forests, serves as a powerful model for Estonia and the world. By empowering the next generation to take ownership of environmental issues, we can ensure a greener and more sustainable future for all.