Vehklemisliidu peasekretär: meie naiskonnal jäi üks aasta puudu | Vehklemine

Tere tulemast Eesti vehklemise maailma, kus tipptasemel võistlused ja põnevad väljakutsed käivad käsikäes. Meie Vehklemisliidu peasekretär jagab kurba uudist – meie naiskonnal jäi üks aasta puudu suurest võidust. Teie eepiline võitlusvaim ja kirg vehklemise vastu on tõeliselt inspireeriv ning me ei kahtle hetkekski, et järgmine aasta toob teile suurepäraseid võite ja üllatusi. Tule ja saa osa Eesti vehklemise põnevast maailmast!

Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskond ei saa sel suvel Pariisis olümpiakulda kaitsta. Hiinas Nanjingis toimunud MK-etapil sai naiskond üheksanda koha ja nii jäädakse Pariisi olümpiamängudelt kõrvale.

Selleks, et Pariisi pilet kindlustada, pidanuks Eesti kvartett Nanjingi MK-etapi võitma. Lisaks tuli loota Ukraina naiskonna suhtelisele ebaõnnestumisele.

Avaringis vaba olnud Eesti läks kaheksandikfinaalis vastamisi Ungariga. Meie naiskonda kuulusid Julia Beljajeva, Nelli Differt, Irina Embrich ja Kristina Kuusk. Kohtumine kulges keeruliselt. Eesti jäi kaotusseisu ja veel eelviimase minimatši eel juhtis Ungari seitsme torkega. Kuuse asemel sekkunud 43-aastane Irina Embrich suutis seejärel oma vastast 10:4 võita ja tuua Eesti enne viimast duelli vaid torke kaugusele.

Ankrunaine Julia Beljajeva saavutas Eszter Muhari vastu viimases minimatšis paar korda ka üldedu. Beljajeva juhtis veel 38:37, aga lõpp läks käest. Muhari kindlustas Ungarile 45:41 võidu ja kustutas sellega Eesti lootused.

Järgnevates matšides jätkus naiskonnal südikust, et võidelda välja üheksas koht. Alistati Kasahstan, Kanada ja Jaapan. Naiskondliku MK-etapi võitis Nanjingis Itaalia. Finaalis alistati Hiina 43:34. Kolmanda-neljanda koha duellis võitis Eesti konkurentsist lülitanud Ungari meie olulisimat konkurenti Ukrainat. Seega poleks Eestile täna olümpiapiletit toonud ka esikoht, kuna Ukraina tegi hea võistluse. Lisaks möödus Eestist edetabelis aga ka Ungari.

Eesti Vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg nentis, et epeenaiskond ei kaotanud olümpiapiletit mitte Nanjingis, vaid tegelikult kustusid olümpialootused juba varem.

“Jah, kahtlemata. Kui me vaatame kogu seda OM-kvalifikatsiooni, mis algas eelmise aasta aprillikuus, siis tõesti, sinna sisse jäi ainult üks täistabamus, milleks oli Vancouveri MK-etapp. Üheksas koht oli selles OM-tsüklis meie jaoks tavapärane. See, et püsisime kuni viimase hetkeni olümpiapileti konkurentsis, oli pigem väiksemat sorti ime,” ütles Paalberg.

“Minu esialgne naljaga pooleks tähelepanek on, et meie naiskonnal jäi üks aasta puudu. Tokyo olümpiamängude tõttu oli tavapärane nelja-aastane OM-tsükkel hoopis kolme-aastane. Lisaks sai Julja Beljajeva pärast Tokyo olümpiat emaks ning Katrina Lehisel oli tõsine trauma. Meil oli raske OM-tsükkel, aga kui oleksime ühe aasta veel saanud, siis oleksid tulemused paremad olnud.”

Ukrainlased on korduvalt hoiatanud, et riik on valmis boikoteerima 2024. aasta Pariisi olümpiamänge. Kui Ukraina epeenaiskond ei peaks mingil põhjusel olümpial osalema, ei võidaks Eesti naiskond sellest midagi. “Meie jaoks ei muutuks midagi, sest tänu Nanjingis teenitud kolmandale kohale möödust meist Ungari. Ehk siis meie pole enam Euroopa edetabeli teine, vaid kolmas naiskond ja see tähendab, et kui mingil moel peaks Euroopa koht vabanema, siis järjekorras on järgmine Ungari, mitte meie,” selgitas Paalberg.

Lisaks ebaõnnestunud OM-tsüklile varjutab vehklemiskoondist naiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma ja Katrina Lehise juhendaja Nikolai Novosjolovi vaheline tüli. Kas aeg võib treenerivahetuseks olla küps?

“See otsus [treenerivahetus] on juhatuse pädevuses langetada ja kahtlemata tuleb järgmisel koosolekul arutlusele,” sõnas Paalberg. “Meil on vaja panna paika naiskonna edasine n-ö tegevusplaan. Sel aastal on veel ühed tiitlivõistlused ees, milleks on Euroopa meistrivõistlused. Aga seejärel tuleb vaadata, mismoodi ja milliste rahaliste vahenditega edasi lähme. Teadupärast kuna me Pariisi olümpiale ei saanud, siis muutub naiskonna rahastamine ja meie rahalised võimalused muutuvad oluliselt.

Alaliit ja ka mina isiklikult olen Katrinat koondisesse kutsunud, aga lõppotsus jääb ikka sportlasele. Sportlane planeerib oma karjääri ise. Selles mõttes need probleemid ei keerle selle ümber kes, kellele või kuidas täpselt ütles, vaid on pigem isikutevahelised. Kui isikud on samad, siis on raske õiget lahendust leida. See on inimeste endavaheline asi ja alaliit saab proovida lepitada, aga lõpuks on see inimeste enda otsus, kuidas nad tahavad edasi liikuda,” lisas Paalberg.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti vehklemisnaiskond oli lähedal suurele saavutusele, kuid neil jäi üks aasta puudu, et jõuda olümpiamängudele. Kuigi see võib tunduda pettumusena, tuleb siiski tunnustada naiskonna pingutust ja pühendumust. Järgmise aasta eesmärgiks on kindlasti veel tugevamalt treenida ja võidelda oma unistuste eest. Eesti vehklemisliidu peasekretär on kindel, et järgmisel hooajal astutakse veelgi suuremaid samme ning naiskond tõuseb uuele tasemele. Oleme uhked meie sportlaste saavutuste üle ja ootame põnevusega, mida tulevik toob.