Valitsusliit eelistab esialgu maksumuudatuste asemel otsida kärpekohti | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja uudistes on kõne all olnud valitsusliidu eelistus otsida esialgu kärpekohti maksumuudatuste asemel. See otsus on tekitanud palju arutelu ja oleme siin, et mõista selle mõju meie majandusele. Kõikjal maailmas on oluline, et valitsus teeks õigeid otsuseid meie riigi tuleviku ja heaolu osas ning see paneb meid kõiki muretsema. Läheme nüüd lähemale ja uurime, mis täpsemalt on selle otsuse taga ning kuidas see võiks mõjutada meie igapäevaelu.

Järgmise aasta riigieelarves on 400 miljoni eurone tühi tulurida, mis tuleb valitsusel kuidagi sisustada. Välistatud pole täiendavad maksumuudatused, kuid koalitsioonierakondade esimene eelistus on kärped. Muu hulgas on kaalutud peretoetuste vajaduspõhiseks muutmist ja teaduse rahastamise ülevaatamist.

Riigi eelarvestrateegia (RES) lähiaastate eelisvaldkonnad on riigikaitse ja haridus. Tänavune ja järgmise aasta eelarve on defitsiidis, lisaks sisaldab strateegia 430 miljoni euro ulatuses tulusid, millel puudub kate. Räägiti ka maksumuudatustest, kuid rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) eelistab otsida, mille arvelt kokku hoida. Üheks võimaluseks peab ta teadusarenduse raha.

“Lõppenud perioodi Euroopa rahast teadusraha jäi kasutamata, see ei jõuagi sinna. On kasutamata raha, mida ei saa üle kanda, mis on jällegi teadusrahaga seotud. Teadusraha tõesti on probleem. Sinna lähevad väga suured summad. Aga see tihti ei jõua sinna, kus see peaks,” lausus Võrklaev.

Eesti 200 ettepanek oli näiteks muuta mõned riigi toetused vajaduspõhiseks.

“Erinevad teenused ja toetused muutuvad vajaduspõhiseks. See ei puuduta ainult peretoetusi. See puudutab sotsiaalvaldkonda ja kõiki teenuseid, mida riik annab,” ütles Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

“Väga tihti ei saa abi need, kes vajavad. Ja näiteks rahalisi toetusi need, kes seda tegelikult üldse ei vajagi. See on see pikemaajaline reform, mida Eesti 200 on välja pakkunud. Ja sellega otsustati edasi liikuda,” lisas ta.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets rõhutas, et esimene kohtumine oli üldine, esitati seisukohad, kuid ei mindud vaidlustes detailseks.

“Me ei tohiks eelarve tasakaalu viimise lahendustega eriti raskesse olukorda panna neid inimesi, kes on väiksema palgaga, ja pensionäre. Ja vaadata sinnapoole, et need inimesed, kel on võimekust ühiskonnas panustada, et nad seda teha saaksid,” lausus Läänemets.

Esimesel arutelul ei olnud juttu, kui palju raha erinevate meetmetega peaks säästma ega konkreetsetest maksumuudatustest.

“Sotsiaaldemokraadid on kogu aeg öelnud, et inimesed, kes 5000 eurot või rohkem palka saavad, võiks läbi maksusüsteemi rohkem panustada. Ja seda me seal laua taga ka enda seisukohana väljendasime,” ütles Läänemets.

Koalitsiooni liikmed kogunevad RES-i arutama teist korda veel veebruaris.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti valitsusliit on otsustanud esialgu mitte tegeleda maksumuudatustega, vaid otsida kärpekohti eelarves. See näitab valitsuse soovi säilitada stabiilne majandus ja vältida liigseid muutusi maksusüsteemis. Samas võib see tekitada pingeid erinevate huvigruppide vahel, kellel võivad olla erinevad arusaamad sellest, kus ja kuidas kärpeid teha. Ometi on see otsus selgeks signaaliks, et valitsus soovib hoida eelarvet tasakaalus ja jätkata vastutustundlikku majanduspoliitikat.