Valitsuses kaalumisel olev julgeolekumaks järgmisel aastal veel ei tule | Eesti

Eesti valitsus kaalub julgeolekumaksu kehtestamist järgmisel aastal, kuid otsustamisel on tehtud ajapikendus. See maks võib mõjutada nii ettevõtteid kui ka kodanikke ning sellel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed riigi julgeolekule. Arutelud jätkuvad ja huvitatud osapooltel tuleb jälgida olukorda hoolega. Julgeolekumaksu rakendamine võib tuua kaasa olulise muutuse Eesti majanduses ning poliitilises maastikul ning seega on see teema, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Valitsusliit näeb ühe võimalusena kasvavate kaitsekulude katmiseks seada sisse julgeolekumaksu. Esialgu on kõik veel idee tasandil ning järgmisel aastal seda maksu ei tule.

Eelmisel nädalal, kui valitsusliitu kuuluvad erakonnad arutasid võimalusi, kuidas leida eelarvesse raha juurde, oli üheks teemaks ka riigikaitse- või ka julgeolekumaksu kehtestamine.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo selgitas, et valitsus langetas ametisse astudes otsuse tõsta riigikaitsekulutusi kahelt protsendilt kolmele.

“Kui me vaatame laiapindset riigikaitset, siis me räägime suurusjärgust täiendavalt 500 miljonit eurot aastas. Kuidas seda katta niimoodi, et see oleks võimalikult laiapindne, siis see on see arutelu, mida on koalitsioonis juba pikemat aega peetud,” sõnas Keldo.

Riigikaitsemaksust rääkisid sotsiaaldemokraadid enne riigikogu valimisi. Kui koalitsioon sai moodustatud, siis leiti, et sellist maksu sisse ei seata.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles, et julgeolekumaks oleks konkreetne ja kõigile arusaadav.

“Ma arvan, et mõistlik ei ole teha jupikaupa palju väikeseid makse juurde. Mõistlik ei ole minna haridusest, teadus- ja arendustegevusest raha ära võtma, vaid palju mõistlikum on öelda, tunnistada, et jah, me oleme riigikaitsesse raha pannud ja me peame selle ka tuludega katma,” rääkis Läänemets.

Keldo sõnul vajab riigikaitse- või julgeolekumaks arutelu, kas selle võiks kehtestada ja kui suur see olla võiks.

“Ega riigikaitset ennast ju maksustada ei saa. Tegelikult, kui me räägime sellisest maksust, siis see peaks olema võimalikult laiapindne. Seda peaksid tegema kõik inimesed ja siis me saame rääkida kahest suurest liigist, millest üks on tulude maksustamine ja teine on tarbimise ehk käibe maksustamine,” rääkis Keldo.

Tema sõnul järgmisel aastal aga sellist maksu ei tule.

Opositsiooni kuuluva Isamaa esimees Urmas Reinalu uut maksu ei toeta, sest valitsus on juba planeerinud hulgaliselt maksutõuse.

“Ma arvan, et need tuleks kõik kriitilise pilguga üle vaadata. Luua selgus, millele olen juba jaanuari alguses kutsunud valitsust, milline on tegelik toimiv riigi eelarvestrateegia. Samal ajal valitsus on mitu kuud käest lasknud, oleks tulnud teha negatiivne riigieelarve, et riigivalitsemise kulusid kokku tõmmata,” kommenteeris ta.

Kuigi valitsuses kaalumisel olev julgeolekumaks järgmisel aastal veel ei tule, on see teema endiselt oluline arutada. Eesti julgeolek on oluline ning sellised maksud võiksid aidata tagada riigi kaitsevõimekuse tugevuse. Samas on oluline arvestada ka kodanike huvidega ning leida tasakaal julgeolekumaksude kehtestamise ja üldise heaolu vahel. Hoolimata sellest otsusest on oluline jätkata arutelusid Eesti julgeoleku tugevdamiseks ning riigi kaitsmisel.