Valitsus tagab lendude otseühendused lennujaama lisaraha või liinihankega | Majandus

Tere tulemast Eestisse, kus valitsus on pühendunud lennuliikluse arendamisele. Tänu valitsuse jõupingutustele on tagatud otseühendused rahvusvaheliste lennujaamadega, kasutades selleks lisaraha või korraldades liinihanget. See on oluline samm majanduse arengus, mis võimaldab nii äri- kui ka turismireisijatel lihtsamat ja mugavamat lennutransporti. Loodame, et see investeering aitab kaasa ka Eesti turismi ja ärisektori kasvule ning loob uusi võimalusi meie riigi ja maailma vaheliseks koostööks.

Tänavu lõpetab tegevuse riiklik lennundusettevõte Nordica, mis pidi tagama olulised lennuühendused Tallinnast juhul, kui turutingimustel ükski firma siia lennata ei soovi. Riik kindlustab nüüd otseühendused lennujaama lisarahaga või teeb vajadusel liinihanke.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul peaks hiljemalt veebruaris olema selgem, kui suur huvi on ettevõtetel raskustesse sattunud riikliku lennufirma Nordica erastamise vastu. Kuid on selge, et Eestis kaob riiklik lennufirma, mille ülesanne oli omaniku ootuse järgi veel eelmise aasta lõpuni Tallinnast lennühenduste tagamine.

Riik panustab lennuettevõtte asemel Tallinna lennujaama 14,5 miljoni euroga.

“Et lennujaam saaks hoida tasud konkurentsivõimelisena. Ja see tegelikult tähendab seda, et ka lennuettvõtjatel on huvi siit lennata, kui need tasud on konkurentsivõimelisemad, meil on siis võimalik pidada kvaliteetseid otseühendusi. See ongi tegelikult riigi panus, et meil oleks rohkem ja kvaliteetseid ühendusi,” selgitas Michal.

Tallinna lennujaamast saab praegu rohkematesse sihtpunktidesse kui iial varem. Kuid olulistesse sihtkohtadesse nagu Brüssel, München, Amsterdam ja Kopenhaagen pole meil aastaid nii hõredat lendude sagedust olnud, ütles lennundusekspert Sven Kukemelk.

Kui olulistesse sihtkohadesse lendavad firmad kaotavad kommertshuvi Tallinna vastu, peab riik hakkama otselende tellima.

“Me näeme seda ka mujal. Seda on tehtud Vilniuses, seda on tehtud erinevatest Skandinaavia linnadest ja ka Poolast. Ehk siis me peame olema selleks valmis ja tööriistakast tuleks täna valmis teha selleks,” sõnas Kukemelk.

“Selline olukord on pigem teoreetiline, et Eestisse nüüd keegi lennata ei taha. Küllap seda lendamise huvi ikkagi on ja turg on konkurentsitihe. /…/ Sellisel juhul on meil kaks võimalust: panustada lisaraha lennujaama, et hoida neid tasusid, mida me teeme täna, ja teine on korraldada sellisel juhul liiniveohankeid,” ütles Michal.

Otseühenduse hoidmist sellisel juhul korraldavad riigid erinevalt.

“See võib olla riiklik ettevõte, võib olla mõni fond, aga selles suhtes Skandinaavias on hästi levinud äriarendmise üksused, mis võimaldaks ärisegmendi jaoks oluliste ühenduse tagamist kas läbi erinevate hangete või mingisuguste toetusmeetmete,” rääkis Kukemelk.

“Eraldi riigiettevõtet selleks, et liinihankeid korraldada, meil muidugi vaja ei ole. /…/ Tallinna Lennujaam, jah, korraldab erinevate ühenduse pidamist Tallinnast ja liiniveohanke loomulikult korraldab juba riik, kui riik on tellija,” ütles Michal.

Kokkuvõttes on oluline, et valitsus tagab lendude otseühendused lennujaamaga, kasutades selleks lisarahastamist või liinihankemenetlust. See on oluline majandusliku kasvu ja turismi arengu seisukohalt ning aitab tugevdada riigi ühenduvust teiste riikidega. Lennundussektori arendamine on oluline samm Eesti majanduse tugevdamisel ja rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõime suurendamisel. Loodame, et valitsuse poolt tehtud sammud aitavad kaasa lennunduse sektori positiivsele arengule ning rahvusvahelisele koostööle.