Tere tulemast Eestisse! Valitsus on vastu võtnud uue automaksu eelnõu, mis on pälvinud suurt tähelepanu üle kogu riigi. See algatus on seotud jätkusuutliku transpordi ja keskkonnasõbralike valikute edendamisega ning sellega kaasnevad mitmed olulised muudatused autode maksustamises. Uus eelnõu on kaasaegne samm, mis võib märkimisväärselt mõjutada autoomanikke ja keskkonna seisundit. Sellest on saanud oluline teema, mis köidab paljude inimeste tähelepanu ja arutelu ning annab aimu Eesti valitsuse püüdlustest keskkonnahoidlikuma tuleviku suunas liikuda.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, millega kehtestatakse sõidukitele iga aasta tasutav mootorsõidukimaks ning esmasel liiklusregistrisse kandmisel ühekordne registreerimistasu.
2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks koosneb kahest osast, mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust, mille suurust mõjutab sõidukite heitmenäit ja raskemate sõidukite puhul ka mass.
Heitmenäidu osakaal on suurem registreerimistasu puhul, et soodustada säästlikumate sõidukite soetamist. Inimeste maksevõimega arvestab ja sõidukite kasutusea lõpuni kasutamist soodustab vanuse komponent, mis rakendub eraisikust autoomanikele. Seetõttu väheneb mootorsõidukimaks 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosani ehk keegi selliste sõidukite puhul üle 50 euro aastas ei maksa.
Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, mis väljastab 15. veebruariks maksuteate. Maksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale. Sõiduki registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakannet Eesti liiklusregistrisse.
Maksu võimalikult tõhusaks kogumiseks, manipuleeritavuse vältimiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks on erandeid vähe: alarmsõidukid, puuetega inimestele ümber ehitatud sõidukid ja välislepingu alusel maksuvabastuse saavad sõidukid.
“Kaalusime põhjalikult, kuidas maandada täiendava maksukoormuse mõju puuetega inimeste jaoks. Selleks on sotsiaalministeerium koos Eesti Puuetega Inimestega Kojaga töötanud välja täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed, mis toetavad kõigi erivajadustega inimeste liikuvust, ka nende, kes sõidukit ei oma,” ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Rahandusministri väitel on mootorsõidukimaksu peamine eesmärk autostumise vähendamine, eeskätt linnades, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste suunamine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole.
“Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu kõige saastavam ja vanem Euroopas. Kui EL-i autode keskmine vanus on 12 aastat, siis Eestis on 17 aastat. Uute sõiduautode registreerimiste järgi osteti Euroopa Liidus 2022. aasta seisuga just Eestis kõige saastavamaid autosid. Lisaks on meil piirkonna keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta,” teatas Võrklaev.
Lisaks on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus täita riikidele seatud keskkonnaeesmärke.
“Kui me tahame viia ellu rohe- ja liikuvusreforme, muuta meie linnad inimkesksemaks ja õhu puhtamaks, siis mootorsõidukimaks on üks olulistest sammudest selle saavutamiseks. Iga maks toob riigieelarvesse raha, millest finantseerida riigile olulisi kulutusi. Riigieelarve on suures puudujäägis ja praegu on iga täiendav euro abiks, sest meil on hädasti vaja suurendada investeeringuid muuhulgas ka teedesse ja ühistransporti,” kommenteeris Võrklaev.
Mootorsõidukimaksu rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele:
Sõiduautod – M1 ja M1G
Kaubikud, furgoonid, pikapid – N1 ja N1G
Mootorrattad – L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
Maastikusõidukid – MS2
Ratastraktorid – T1b, T3 ja T5
Lähemalt saab automaksu kohta lugeda siit.
Kokkuvõttes on Eesti valitsus heaks kiitnud automaksu eelnõu, mille eesmärk on kehtestada maksusoodustused keskkonnasäästlikele autodele ning suurendada maksukoormust saastavatele sõidukitele. See samm on osa üldisest püüdlusest vähendada keskkonnasaastet ja soodustada rohelisemat transpordivalikut. Ehkki eelnõu on tekitanud mõnevõrra vaidlusi ja vastuseisu, on selle vastuvõtmine oluline samm keskkonnasõbralikuma liikluse suunas. Loodetakse, et uus automaksu süsteem kutsuvad esile positiivseid muutusi nii keskkonna kui ka ühiskonna jaoks tervikuna.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus