Valitsus kavatseb õppelaenu tingimused uuesti üle vaadata | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid valitsuse kavatsusest õppelaenu tingimusi uuesti läbi vaadata on tervitatud nii üliõpilaste kui ka hariduseksperdite poolt. See samm näitab valitsuse soovi parandada haridussüsteemi ja toetada noorte haridusteed. Uute tingimuste ülevaatus võib tuua kaasa positiivseid muutusi õppelaenu saamise tingimustes, mis omakorda aitab kaasa hariduse kättesaadavusele ja õpilastele võimaluste loomisele. See on oluline samm Eesti haridussüsteemi arengus ning annab lootust tulevastele põlvkondadele.

Õppelaenu tingimused on aastakümnetega muutunud nii ebasoodsaks, et nende võtjate arv kahanes viimastel aastatel pea olematuks. Kuigi valitsus õppelaenu tingimusi kaks aastat tagasi pisut parandas, kavatsetakse need nüüd taas üle vaadata, et õppelaen uuesti oma eesmärki täidaks.

Arenguseire Keskuse juhi Tea Danilovi vanim laps läks sellest õppeaastast Tartu Ülikooli õppima. Kuna teises linnas elamine tõi lisakulud, plaanis pere nende katmiseks võtta õppelaenu, kuid jättis lõpuks võtmata.

“Umbes 200-300 eurot kulub kuus eluasemele, teist samapalju söögile ja transpordile. /…/ Me kaalusime õppelaenu võtmist, aga midagi pole teha, õppelaen tundus kallis. /…/ Arvestades ka seda, et summa on üsna väike, siis see nii ehk naa ei võta kuigi suurt koormust lapsevanema õlult ära. Summast muidugi olulisem on intressimäär,” rääkis Danilov.

Praegu saab õppelaenu võtta kuni 3000 eurot õppeaastas, maksimaalse intressiga viis protsenti.

“Valdavalt võetakse maksimumsumma või maksimumsummale väga lähedane. /…/ Ma ütleks, et see on siiski võrreldes väikelaenuga või krediitkaardi intressiga väga mõistliku suurusega intress. Ma pigem ei peaks seda kalliks,” ütles Swedbanki liisingu valdkonnajuht Karin Saar.

Samas ütles ta, et laenuvõtjad peavad maksimaalset summat sageli liiga väikeseks. Danilovi hinnangul peaks kulude katteks summa olema kaks korda suurem ja intress oluliselt väiksem. Praegu aga ei täida õppelaen oma eesmärki.

“Kui õppelaen tuli turule 1990. aastate teisel poolel, siis see oli intressi poolest umbes kaks korda soodsam kui toonane eluasemelaenu intress. /…/ Ja siis, mis juhtus? Intressikeskkond oluliselt muutus. Lõpuks me ju jõudsime välja negatiivse euriborini, eluaseme marginaal oli kusagil kahe protsendi kandis, euribor 0, kokku kaks protsenti, aga õppelaen ikka viis protsenti,” kommenteeris Danilov.

“Kõrgharidusele juurdepääs Eestis paraku elukalliduse kasvu tingimustes halveneb,” lisas ta.

Õppelaen muutus aastatega nii ebapopulaarseks, et lõpuks võttis seda veel vaid kaks protsenti tudengitest. Näiteks SEB loobuski kaks aastat tagasi õppelaenu pakkumisest, sest pidas selle tingimusi ebasoodsaks. See pani riiki laenutingimusi muutma.

“Eelmisest õppeaastast, kui me vähendasime õppelaenu võtmiseks vajalike käendajate arvu, kui pikenes tagasimakse periood ning olid ka muudatused intressi arvestuses, siis pöördus õppelaenu võtmine taas tõusule ehk eelmisel õppeaastal oli õppelaenu võtjaid suurusjärgus 1800, neli protsenti õppelaenuõiguslikest üliõpilastest,” selgitas haridusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

Tänavu on plaanis õppelaenutingimusi veelgi muuta. Näiteks tõsta maksimaalne laenusumma kahekordseks ehk 6000 euroni.

“Konkreetsed eesmärgid on õppelaenu maksimummäära tõstmine ettepanekuga kuni 6000 euroni. Hetkel on see 3000 eurot aastas. Ja pikendada tagasimakse perioodi. /…/ Me kindlasti räägime võimalusest intressimäärasid üle vaadata ja samuti on vabariigi valitsuse tööplaanis ülesanne vaadata üle laenu tagasimakse periood. /…/ Ettepanekud vabariigi valitsusele on meil eesmärk teha käesoleva aasta aprillis,” ütles Raudmäe.

Samuti on võimalik, et õppelaenu käendamine läheb Kredexi õigusjärglase, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kätte.

Kokkuvõttes võib öelda, et valitsuse kavatsus üle vaadata õppelaenu tingimused on oluline samm haridussüsteemi parandamisel Eestis. Uued tingimused võivad aidata vähendada õppelaenu koormust tudengitele ning tagada parema ligipääsu haridusele. Samuti võib see innustada rohkemaid noori jätkama kõrghariduse omandamist. Oluline on aga kindlustada, et uued tingimused oleksid jätkusuutlikud ja toetaksid nii üliõpilasi kui ka haridusasutusi. Jääme ootama täpsemat informatsiooni valitsuse plaanide kohta ning loodame, et need toovad kaasa positiivseid muutusi Eesti haridussüsteemis.