Valitsus hakkab õpetajate palka arutama pärastlõunal kabinetis | Eesti

Tere tulemast! Täna on oluline päev Eesti haridussüsteemile, kuna valitsus hakkab arutama õpetajate palkade teemat pärastlõunal kabinetis. See otsus on toonud kaasa palju elevust ja ootusi üle kogu riigi, kuna õpetajate töö on hindamatu ning nende väärikas tasustamine on hädavajalik. See arutelu toob kaasa suuri muutusi haridusmaastikul ning võib märkimisväärselt mõjutada õpetajate elukvaliteeti ja motivatsiooni. Loodame, et tulemused toovad kaasa positiivseid arenguid Eesti haridussüsteemis.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et valitsus hakkab õpetajate palgatõusuks vajaliku lisaraha leidmist arutama neljapäeva pärastlõunal toimuval kabinetiistungil. Eesti 200 ja SDE esimeeste hinnangul on võimalik üldisest riigieelarvest see raha leida, samas kui Reformierakond on seisukohal, et raha tuleks leida HTM-i eelarvest sisemiste vangerduste arvelt.

Keskpäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud Eesti 200 juht ja välisminister Margus Tsahkna avaldas arvamust, et valitsus siiski suudab kokku leppida, kust leida õpetajate palgatõusuks vajalik 10 miljonit eurot.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas avaldas aga arvamust, et raha ei saa tulla teiste ministeeriumite arvelt ehk raha tuleks leida haridus- ja teadusministeeriumi eelarve seest.

“Haridusministeeriumi eelarve on 1,5 miljardit eurot, näiteks kaitseministeeriumil on see 1,3 miljardit. Kui küsimus on 10 miljonis, siis selle eelarve sees saab kohti leida. Mis mulle ei meeldi, et kõik teaksid peaksid neid pingutusi tegema. Ei meeldi, et kui on vaja populaarne otsus võtta, siis on sel 12-13 ema-isa, aga kui on üks ebapopulaarne otsus, siis on üks kuri peaminister oma käsilasega,” rääkis Kallas.

Siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets sõnas, et läbirääkimised õpetajate 2023. aasta palkade osas peavad valitsuses jätkuma ja raha on võimalik leida ka mujalt kui HTM-i eelarvest.

“Selles osas on meil väga erinevad arvamused. Kui räägime populaarsusest, siis sotsiaaldemokraadid ei räägi õpetajate palgatõusust sellepärast, et olla populaarsed. /…/ Ma ei taha kuulda süüdistusi, et meie teeme asju populaarsuse pärast, kui need näited on tegelikult kuskil mujal.”

Läänemetsa sõnul konsulteeris ta kolmapäeva õhtul rahandusminister Mart Võrklaevaga, kas on olemas 10 miljonit riigieelarves ja sai vastuseks, et see raha on olemas, kuna Eesti Energia rajab ise oma vahenditest gaasijaama, mille maksumuse katteks tulnuks teha riigil sissemakse aktsiakapitali 114 miljonit eurot. Kuivõrd Eesti Energia rajab gaasijaama ise, siis saab Läänemetsa sõnul sellest 114 miljonist 10 miljonit õpetajate palgatõusuks kasutada.

Edasi läks valitsuse pressikonverentsil väikeseks sõnavahetuseks Läänemetsa, Võrklaeva ja Kallase vahel, kus Võrklaev ja Kallas jäid Läänemetsaga eriarvamusele, kas ja mida sel teemal eelnevalt räägiti ja mida peaks enne kabinetiistungit ajakirjandusele rääkima.

Eesti Haridustöötajate liit (EHL) soovis esialgu alampalga tõstmist 1950 euro peale, mis oleks tähendanud riigieelarvele lisakulu 46 miljonit eurot. Kompromissettepanek, mille EHL esitas, oli 1835 eurot, mis tähendaks lisakulu 10 miljonit. Kompromissettepanekus seisab ka nõue alustada kohe kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise järgmise kolme aasta osas.

EHL on välja kuulutanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streigi 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevase toetusstreigi alates 24. jaanuarist.

Uudis on täiendamisel

Kokkuvõttes on oluline, et valitsus on hakanud õpetajate palga teemat arutama. Õpetajad on oluline osa ühiskonnast ja nende töö väärtustamine on äärmiselt oluline. Loodame, et selle arutelu tulemusena suudetakse leida lahendusi, mis aitavad õpetajate palka tõsta ja nende töötingimusi parandada. Tugev ja motiveeritud õpetajaskond on oluline tulevaste põlvkondade hariduse ja Eesti ühiskonna arengu jaoks. Loodame, et see arutelu toob kaasa positiivseid muutusi õpetajate palga ja töötingimuste osas.