Valitsus ei jõudnud taas õpetajate palgalisas kokkuleppele | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on tuline arutelu toimunud õpetajate palgalisade üle, kuid valitsus ei ole suutnud jõuda kokkuleppele. See teema on muutunud üha olulisemaks, kuna õpetajate palgalisad mõjutavad otseselt haridussüsteemi ning õpetajate motivatsiooni ja töövõimekust. See artikkel annab ülevaate viimastest arengutest ning sellest, millised võivad olla võimalikud tagajärjed õpetajatele ja haridussüsteemile tervikuna. Oleme kõik huvitatud sellest, kuidas see olukord võib mõjutada meie ühiskonda ning lapse õpetamist Eestis.

Valitsuses ei jõutud õpetajate palgalisas kokkuleppele ka neljapäevasel kabinetiistungil. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid (SDE) olid varem öelnud, et nende hinnangul on tänavuseks palgatõusuks vajalik 10 miljonit võimalik leida.

Kolm valitsuspartnerit – Reformierakond, SDE ja Eesti 200 – ei suutnud ka neljapäeval kokkuleppele jõuda, et tagada õpetajatele juba tänavu haridustöötajate liidu (EHL) nõutav 1835 euro suurune alampalk.

Riigieelarvele tähendaks see EHL-i esitatud miinimumnõu 10 miljoni suurust lisakulu. Teine osa kompromissettepanekust on nõue alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi järgmise kolme aasta palgatõusu kohta.

Neljapäevale enne kabinetiistungit toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud Eesti 200 juht ja välisminister Margus Tsahkna avaldas arvamust, et valitsus siiski suudab kokku leppida, kust leida õpetajate palgatõusuks vajalik 10 miljonit eurot. See võimaldaks 22. jaanuaril algama pidava õpetajate streigi veel ära jätta.

SDE juht Lauri Läänemetsa sõnul konsulteeris ta kolmapäeva õhtul rahandusminister Mart Võrklaevaga, kas on olemas 10 miljonit riigieelarves ja sai vastuseks, et see raha on olemas, kuna Eesti Energia rajab ise oma vahenditest gaasijaama, mille maksumuse katteks tulnuks teha riigil sissemakse aktsiakapitali 114 miljonit eurot.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas aga ütles, et raha ei saa tulla teiste ministeeriumite arvelt ehk raha tuleks leida haridus- ja teadusministeeriumi eelarve seest.

EHL on välja kuulutanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streigi 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevase toetusstreigi alates 24. jaanuarist.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et valitsus ja õpetajate ametiühingud pole veel jõudnud kokkuleppele õpetajate palgalisa osas. See tekitab muret õpetajate seas ja võib mõjutada hariduse kvaliteeti. On oluline, et valitsus ja ametiühingud leiaksid kiiresti lahenduse sellele probleemile, et tagada õpetajate väärikas tasustamine ning säilitada motiveeritud õpetajaskond. Loodame, et pooled suudavad lähitulevikus leida ühise keele ja jõuda kokkuleppele, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. Õpetajate panus ühiskonda on hindamatu ning nende vääriline tasustamine on hädavajalik.