Välismaised otseinvesteeringud Hiinasse olid mullu 30 aasta väikseimad | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Möödunud aastal, olid välismaised otseinvesteeringud Hiinasse 30 aasta väikseimad, mis on tähendusrikas näitaja nii Hiina majanduse kui ka maailmamajanduse jaoks tervikuna. See peegeldab muutuvaid väliskaubanduse ja investeeringute suundumusi ning võib pakkuda huvitavaid võimalusi Eesti ettevõtetele ja investoritele, kes on huvitatud Hiina turust. Avastage koos meiega, kuidas see dünaamiline olukord võib mõjutada teie äri ja investeeringuid ning millised võimalused võivad avaneda Eesti ja Hiina vahelisel suhtlusel. Tule ja ole osa sellest põnevas ajastus rahvusvahelises äris!

Välismaised otseinvesteeringud Hiinasse olid eelmisel aastal väikseimad viimase 30 aasta jooksul, selgub ametlikest andmetest.

Hiina ametlike andmete järgi moodustasid välismaised otseinvesteeringud Hiinasse eelmisel aastal 33 miljardit dollarit, mis on tervelt 82 protsendi võrra väikseim investeeringute maht kui 2022. aastal.

Ühtlasi on tegemist madalaima aastase investeeringute kogusega alates 1993. aastast. Andmed on avaldanud Hiina Riiklik Valuutavahetuse Amet (SAFE). Financial Times märgib, et SAFE arvutatud investeeringute ametlik näitaja on kõikuvam ja tavaliselt suurem kui teiste mõõdikute abil koostatud näitajad.

Hiina majandus seisab silmitsi kinnisvarakriisi, nõrga sisenõudluse ja madala investorite kindlustundega.

Valitsuse esimesel istungil pärast Hiina uusaasta pidustuste möödumist nõudis peaminister Li Qiang ametnikelt, et nad töötaks kindlustunde tõstmise kallal ning tegeleks “praktiliste probleemide lahendamisega, mis puudutavad masse ja ettevõtjaid”, edastas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua.

Välismaised otseinvesteeringud Hiinasse langesid muuhulgas geopoliitiliste pingete tõttu. Peking on asunud probleemi lahendama, piirates viimase aasta jooksul välismaiste konsulteerimisettevõtete tegevust. Hiina võimud kardavad, et rahvusvahelised ettevõtted ohustavad riigi julgeolekut, jagades klientidega finantsteavet.

Hiina ametnikud väidavad samas, et põhisüüdlaseks on teiste riikide kõrged intressimäärad, mis tõstavad investeeringute tootlust mujal.

“Enamik majandusteadlasi usub, et peamiste arenenud riikide keskpangad hakkavad intressimäärasid langetama,” ütles SAFE pressiesindaja Wang Chunying, vihjates, et lähiajal võib raha väljavool Hiinast väheneda.

Hiina peamine aktsiaindeks CSI 300 langes 2023. aastal 11 protsendi võrra. Kuigi valitsus suunas riigi omandis pankade ja investeerimisfondide kaudu raha aktsiate ostmiseks ning piiras investorite võimalusi aktsiaid müüa, pole indeks suutnud eelmise aasta langust veel tasa teha.

Siiski kui uskuda ametlikke näitajaid, peaks Hiinal olema alust optimismiks. SAFE andmete järgi on välisinvesteeringute languse põhi juba saavutatud ning langus on pööramas tõusuks. Kui 2023. aasta kolmandas kvartalis registreeriti esimest korda Hiina ametlike andmete kogumise ajaloos negatiivseid välismaiseid otseinvesteeringuid ehk riigist voolas välja rohkem raha kui sinna investeeriti, siis neljandas kvartalis tõusid otseinvesteeringud 17,4 miljardi dollarini.

Üheks suurimaks panustajaks Hiina majandusse oli Saksamaa: eelmisel aastal investeerisid Saksamaa ettevõtted Hiinasse 13 miljardit dollarit, selgub Saksamaa Majandusinstituudi aruandest.

Kokkuvõttes näitavad välismaised otseinvesteeringud Hiinasse mullu 30 aasta väikseimat taset, mis võib olla seotud nii maailmamajanduse üldise ebakindluse kui ka Hiina majanduspoliitika muutustega. See võib mõjutada ka Eesti ettevõtteid, kes soovivad investeerida Hiinasse või kes sõltuvad seal toimuvast majandustegevusest. Ilmselt on oluline jälgida Hiina majanduse arengut ja teha investeerimisotsuseid selle põhjal, et tagada Eesti ettevõtete jätkuv konkurentsivõime ja edukas tegutsemine rahvusvahelisel turul.