Valimisaktiivsus Prantsusmaal on viimaste aastakümnete kõrgeim | Välismaa

Prantsusmaa valimised: rekordiline osavõtlikkus

Prantsusmaal on valimisaktiivsus viimase kümne aasta jooksul kõrgeimal tasemel! Ühiskond on aktiivselt kaasatud poliitikasse, millele viitab ülisuur osavõtlikkus eelmise valimiskampaanias. See näitab, et prantsuse kodanikud on valmis oma häält kuulutama ja mõjutama riigi tulevikku. Kas see trend jätkuvat ka tulevikus?

Lugege edasi, et avastada, mis tegurid on pannud prantsuse valimistele sellise hoogu.

Prantsusmaa ennetähtaegsetel parlamendivalimistel tõotab valimisaktiivsus tulla aastakümnete kõrgeim.

Pühapäeval kella 17 seisuga (Eesti aja järgi kell 18) oli hääletamas käinud 59,39 protsenti valijaist, mida on umbes 20 protsendipunkti võrra rohkem kui samal ajal 2022. aasta parlamendivalimistel, teatas Prantsusmaa siseministeerium.

Selle näitaja alusel saab prognoosida lõplikku valimisaktiivsust vahemikku 67,5 kuni 69,7 protsenti, kui valimisjaoskonnad täna õhtul suletakse, selgub mitme arvamusküsitlusfirma prognoosidest.

Keskpäeva seisuga oli Mandri-Prantsusmaal valimisaktiivsus 25,9 protsenti. Parlamendivalimistel 2022. aastal oli samal ajal hääletamas käinud 18,43 protsenti valijaist. Kahe aasta tagustel parlamendivalimistel oli lõplik valimisaktiivsus vaid 47,5 protsenti.

“Tegemist on kõrgeima tasemega pärast 1981. aasta parlamendivalimisi,” ütles küsitlusinstituudi Ipsos uuringute direktor Mathieu Gallard sotsiaalmeedias.

Prantsusmaa parlamendi 577 kohta selguvad kahes hääletusvoorus ning lõplik tulemus selgub pärast 7. juulil peetavat hääletusvooru.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kuulutas ennetähtaegsed valimised välja pärast seda, kui tema tsentristlik liit purustati Euroopa Parlamendi valimistel Marine Le Peni juhitava Rahvusliku Liidu (RN) poolt.

Enamik arvamusuuringuid ennustab Marine Le Peni juhitava Rahvusliku Liidu võitu, kuid nende absoluutne enamus ei ole kindel. Peaministriks tõuseks sel juhul 28-aastane Jordan Bardella.

Bardella on juba teatanud, et esitab Emmanuel Macronile väljakutse globaalsetes küsimustes, nõudes näiteks Prantsusmaa panuse tagasimaksmist EL-i eelarvesse või pöörates tagasi Macroni üleskutsed ELi suuremaks ühtsuseks kaitseküsimustes. Rahvusliku Liidu võit võib muuta ka Prantsusmaa suhtumist Ukrainas toimuvasse.

Euroskeptiline ja immigrantidevastane Rahvuslik Liit oli kauaaegne poliitiline paariapartei, kuid on nüüd võimule lähemal kui kunagi varem.

Kui Rahvuslik Liit võidab absoluutse enamuse, on president kohustatud määrama peaministri nende parteist. See sunniks Macroni moodustama opositsiooniga ühisvalitsuse, mis võib aga viia valitsemise halvamiseni tema ülejäänud ametiaja jooksul.

Macron on valitsuse esmaspäevaks kokku kutsunud, et panna paika edasine tegevuskava enne teist valimisvooru.

Valimisjaoskonnad suletakse Eesti aja järgi kell 20.

Ametlik kampaaniaperiood lõppes reede südaööl. Valimisõigus on kokku 49 miljonil inimesel.

Viimati toimusid riigis ennetähtaegsed parlamendivalimised 30 aastat tagasi.

Prantsusmaa valimisaktiivsus kõrgeima astme saavutamine viimase kümnendi jooksul on oluline sündmus. See näitab, et prantsuse kodanikud on poliitilise eluga sügavalt seotud ja hoolitsevad oma hääle õiguse eest.

Kõrge valimisaktiivsus annab demokraatiale tuge ja aitab tagada, et valitud võim läheb riigi elanike soovidele vastavalt.
See on positiivne näide mujale maailmale ja viitab Prantsusmaa demokraatia tugevusle.