Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega | Välismaa

Tere tulemast Valgesse Majja, kus täna arutame Ukraina tulevikku. Järgmised kuud on Ukrainale äärmiselt kriitilised ja meie eesmärk on leida lahendusi sellele keerulisele olukorrale. Eesti seisab kindlalt Ukraina rahva kõrval ning oleme valmis pakkuma toetust ja abi nende demokraatia ja iseseisvuse säilitamisel. Meie dialoog tänasel kohtumisel on oluline samm edasi, et tagada Ukraina rahvale stabiilne ja turvaline tulevik. Loodame, et meie arutelud toovad kaasa positiivseid arenguid ja konkreetseid meetmeid, mis aitavad Ukrainal edasi liikuda. Lähme siis edasi ja alustame meie tähtsat kohtumist.

Oluline teisipäeval, 23. jaanuaril kell 5.56:

– Ukraina õhukaitse teatas Vene raketirünnaku ohust;

– Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile;

– Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega;

– Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks;

– Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete osas;

– Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada.

Ukraina õhukaitse teatas Vene raketirünnaku ohust

Ukraina õhukaitse teatas kell 5.22 Vene raketirünnaku ohust, sest õhus on Vene pommitajad Tu-95MS. Algselt teatati õhuhäire tööst Lõuna- ja Ida-Ukrainas.

Kell 5.44 laienes raketirünnaku oht enamikele Ukraina oblastitele.

Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile

Venemaa korraldas öösel raketirünnaku Harkivile, kell 4.01 teatasid kohalikud võimud kokku seitsmest plahvatusest.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul sihtis Venemaa elamurajoone ning on hetkel teada ühest kahjustada saanud elumajast. Andmed kannatanute kohta on väljaselgitamisel.

Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby ütles esmaspäeva õhtul, et järgmiste kuude sõjategevus on Ukraina kaitsmiseks kriitilise tähtsusega, mistõttu peaks USA kongress langetama kiiresti otsused Ukraina abistamise kohta.

Kirby rõhutas, et Vene drooni- ja raketirünnakute tõttu on Ukraina sunnitud langetama otsused, millist moona ja milliseid relvi kasutada kahanevate varude tingimustes. Samal ajal saab Venemaa uusi relvi Põhja-Koreast ja Iraanist ning suurendab relvade tootmist enda territooriumil.

Ametnik lisas, et USA presidendi Joe Bideni eesmärk on tagada, et Ukraina oleks õitsev ja iseseisev riik, mille suveräänsus ja riigipiirid on taastatud.

“Me tahame, et meil oleks võimalus ka edaspidi osutada Ukrainale vajalikku abi, et Ukraina saavutaks need tulemused,” ütles Kirby.

Samuti toonitas Kirby, et nii USA liitlased ja partnerid kui Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping jälgivad USA tegevust, sest just USA on osutanud kriitilise tähtsusega abi Ukrainale.

Vastates ajakirjaniku küsimusele selle kohta, mis juhtub, kui USA kongress lükkab tagasi uut abipaketti Ukrainale, ütles Kirby, et sel juhul kannataks USA juhtiv roll Ukraina aitamisel ning mõned teised riigid võivad samuti üle vaadata oma abipakette.

“Ning sel võivad olla potentsiaalselt katastroofilised tagajärjed Ukrainale,” lisas Kirby.

Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus esmaspäeval USA ekspresident Donald Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks Ukrainas, millega endine president on korduvalt kiidelnud.

Trump väitis esmaspäeval taas, et suudab Ukraina sõja 24 tunni jooksul lõpetada.

“Arvasin, et imed juhtuvad ainult Lourdes’is,” ütles Borrell, viidates katoliku palverändurite populaarsele sihtkohale Prantsusmaal.

“Me ei ole suutnud välja mõelda maagilist valemit probleemi lahendamiseks 24 tunni jooksul, kuid ma saan aru, et president Volodõmõr Zelenski on kutsunud Trumpi Kiievisse, et ta saaks kiiresti lahenduse leida,” naljatas Borrell.

Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete osas

Euroopa Liidu riigid, kelle seas Saksamaa ja Prantsusmaa, süüdistavad üksteist üha enam selles, et nad ei suuda Ukrainale piisavalt relvi tarnida, väitis väljaanne Bloomberg, mille hinnangut esmaspäeval vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Teatavasti kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski hiljuti liitlasi üles eraldama rohkem raha ja ütles, et selle tegemata jätmine toob kasu vaid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja kujutab endast ohtu Lääne julgeolekule.

“Vaidlus käib Ukraina jaoks ebamugaval ajal, sest mure, et Kiievi toetus satub jääb kahtluse alla, on endiselt üleval, kuna enam kui 100 miljardi dollari suurust USA ja Euroopa Liidu rahastamist hoiavad kinni poliitilised sisetülid. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron peaksid seda teemat arutama esmaspäeva õhtul Berliinis,” kirjutasid autorid.

Teatavasti nõuab Saksamaa, et Euroopa Liidu täitevorgan Euroopa Komisjon vaataks läbi liikmesriikide Ukrainale kavandatava rahalise ja sõjalise abi.

“Läbirääkimised Saksamaa soovitud auditi üle, mille eesmärk on anda Ukrainale sel aastal oodatava toetuse osas parem läbipaistvus ja ülevaade, toimuvad enne 1. veebruaril toimuvat erakorralist tippkohtumist, kus riigid püüavad kokku leppida 50 miljardi euro suuruses abipaketis Ukrainale, mille Ungari blokeeris,” lisati artiklis.

Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kavatseb veebruaris külastada Ukrainat, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri ajakirjaniku sõnul teatas Borrell sellest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

Borrelli sõnul andis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba varem päeval videoülekande vahendusel ülevaate olukorrast lahinguväljal.

“Venemaa ei ole lahinguväljal praktiliselt mingeid edusamme teinud ja kandnud suuri kaotusi. Ja Putin, enne oma märtsikuu tagasivalimisplaani – võite aimata nende valimiste tulemust – jätkab rünnakuid droonide ja rakettidega. Samas on Ukraina teinud ka olulisi sõjalisi edusamme. Eriti Mustal merel,” rääkis Borrell.

“Käes on hetk teha rohkem ja kiiremini rahaliste vahendite, sõjalise varustuse ja Ukraina sõdurite väljaõppe osas. Ja kõige muu suhtes, mida Ukraina kaitseks vajab,” toonitas Borrell.

Välispoliitikajuht kinnitas, et Euroopa Liit jätkab tööd Ukrainale vajaliku julgeolekuabi andmiseks.

“Lähen Ukrainasse veebruari esimesel või teisel nädalal,” ütles diplomaat.

Valge Maja on teatanud, et järgmised kuud on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega ning USA on valmis toetama Ukrainat tema jõupingutustes kaitsta oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. See sõnum näitab USA pühendumust Ukraina julgeolekule ning on oluline märk sellest, et rahvusvaheline kogukond seisab Ukraina kõrval. Ukraina jaoks on oluline leida lahendus konfliktile Ida-Ukrainas ning tagada rahumeelne tulevik. Loodame, et siinsest sõnumist saab alguse positiivne areng Ukraina jaoks ning rahu ja stabiilsuse tagamine selles piirkonnas.