Vaktsiin nahavähi vastu võib tuua muutusi viie aasta pärast | Tervis

Terviseuuringud on alati olnud olulised, eriti kui need võivad tuua kaasa olulisi muutusi rasketesse haigustesse nagu nahavähk. Viimastel uudistel on öeldud, et vaktsiin nahavähi vastu võib olla saadaval juba viie aasta pärast. See on lootusrikas teade kõigile, kes on olnud haigusega kokku puutunud või kelle lähedased on seda kogenud. Eesti elanikena võime olla rõõmsad selle võimaliku meditsiinilise läbimurde üle, mis võib aidata vähendada nahavähi mõju meie ühiskonnale.

Hiljuti teatas ettevõte Moderna, et jõudis oma nahavähivaktsiiniga teise faasi kliinilise uuringuni. Esialgsed tulemused viitavad, et osana uut tüüpi mRNA-põhisest vähiravist vähendab valmiv vaktsiin oluliselt patsientide suremusriski.

Regionaalhaigla vanemarst-onkoloog Kadri Putnik rääkis “Terevisioonis”, et melanoom on lihtsasti tuvastatav haigus, sest enamasti on näha seda naha peal. “Ma julgen küll väita, et teadlikkus on oluliselt kasvanud ja inimesed pöörduvad palju teadlikumalt arsti poole,” sõnas onkoloog. Selle tõttu on melanoomi esinemissagedus tõusnud, aga see tuleb varajaste vormide avastamise arvelt. “Varajased vormid võivad olla samuti väga vihased,” nentis onkoloog.

Kasvajalised on sageli multifaktoriaalsed ehk siis neil on mitu tekkepõhjust. Melanoomi kõik tekkeriskid ei ole teada, küll aga võib üks tegur olla päike.

Isegi, kui halvaloomuline sünnimärk ära lõigatakse, ei tähenda see, et organism on vähirakkudest puhas. “Me ei saa lubada, et kui oleme kasvaja eemaldanud, siis oleme inimese terveks ravinud. Haiguse taastekke risk on väga suur,” ütles Putnik.

Onkoloog rääkis, et melanoomi vaktsiin on esimene, millega jõuti kasvajaliste haiguste puhul esmaste tulemusteni. Tegemist on mRNA-põhise vaktsiiniga, mis on tuttav Covidi-perioodist. Putnik ütles, et loodava vaktsiini puhull on tegu väga personaliseeritud vaktsiiniga. “Ei ole nii, et inimene läheb perearstikeskusesse või apteeki, laseb vaktsiini teha ega jää haigeks. See on vaktsiin, mida on kasutatud patsientidel, kellel on ülikõrge risk haiguse taastekkeks ja selle edasilevikuks,” sõnas onkoloog.

Ta selgitas, et inimeselt võetakse kasvajakude, millest leitakse kasvajale iseloomulikud geenimuutused, mille põhjal toodetakse keeruline vaktsiin. “See on puhas rätsepaülikond konkreetsele patsiendile,” rääkis onkoloog. Loodava vaktsiiniga peaks suurenema võimalus, et patsiendil ei teki haigus uuesti ehk suureneb võimalus patsiendi täielikuks tervenemiseks.

Loodav vaktsiin on alles katsetusjärgus ja teise faasi uuringus osales 157 patsienti. Nüüd alustas ravimifirma kolmanda faasi uuringuga, kuhu kaasatakse ka oluliselt rohkem patsiente. Mida suurem hulk patsiente kaasatakse, seda kindlamini saab öelda, et ravimeetod on tõhus. “Sedavõrd väikese rühma pealt seda öelda ei saa. Ajaloost on teada erinevaid pettumust valmistavaid juhtumeid, kus esmased tulemused on väga optimistlikud,” sõnas Putnik.

Erinevaid vaktsiine vähi raviks arendatakse teisigi. Näiteks munasarja-, kopsu ja kõhunäärmevähi tarvis. Nahavähivaktsiini loomise tulemused võiksid onkoloogi sõnul tuua tavapärasesse praktikasse muutusi umbes viie aasta pärast.

Kokkuvõttes võib öelda, et vaktsiin nahavähi vastu võib tuua olulisi muutusi Eesti tervishoius viie aasta jooksul. Uuringud näitavad, et vaktsiin võib vähendada nahavähi levikut ja vähendada selle haigestumise riski. See annab lootust, et tulevikus võib nahavähki diagnoosida vähem ning inimesed saavad elada tervislikumat elu. Oluline on siiski jätkata teadusuuringuid ja vaktsineerimiskampaaniaid, et tagada vaktsiini kättesaadavus ja efektiivsus kogu elanikkonnale. Tuleb jälgida arenguid selle valdkonnas ja julgustada inimesi vaktsiinist kasu saama.