Vahistatud professor jätab endast maha rühmagrandi | Ühiskond

1705504095 2216055h375bt24

Tere tulemast Eesti! Viimase aja suur uudis on vahistatud professor, kes jätab endast maha rühmagrandi ühiskonnas. See skandaal on tekitanud suurt vastukaja ja küsimusi meie ühiskonna väärtuste kohta. Professori vahistamine on tõstatanud olulise arutelu meie haridussüsteemi ja eetiliste standardite üle. Kuidas selline olukord sai tekkida ja mida see tähendab meie ühiskonnale? Lugege edasi, et saada rohkem teada sellest põnevast ja murettekitavast loost, mis mõjutab meid kõiki.

Rahvusvahelise poliitikateooria professori Viacheslav Morozovi vahi alla võtmise tõttu tuleb küll osa õppe- ja teadustööst Johan Skytte instituudis ümber korraldada, kuid Kristiina Tõnissoni sõnul ükski tudeng juhendajata jäämist kartma ei pea.

Eesti Teaduse Infosüsteemi põhjal on Morozov viie doktorandi juhendaja. “Teeme kõik endast oleneva, et nii õppe- kui ka teadustöö saaksid sujuvalt ümber korraldatud. Leiame kõikidele juhendatavatele uued juhendajad ja kellegi töö pooleli ei jää. Oleme kõiki tudengeid ja doktorante teavitanud,” sõnas Tõnisson. 

Samas pole veel päris selge, mis saab edasi Morozovi juhitud rühmagrandist “Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta”, millega on ETIS-e alusel aktiivselt seotud veel kümme Tartu Ülikooli uurijat. Ainult sellest projektist sõltuvaid teadlasi Tõnissoni sõnul siiski instituudis pole. 

Grandi väljastanud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) kõneisiku Karl Kauri sõnul on ülikoolil õigus pärast Morozoviga töösuhte lõpetamist taotleda grandi juhi vahetamist. Selle üle, kas projekt saab uue juhiga jätkata, otsustab pärast hindamiskomisjoni ETAg.

“Olukorda, kus rühmajuht ei saa enam rühma juhtida, reguleerivad rühmagrandi tingimused. Sel juhul on kaks võimalust: juht asendatakse ülikooli taotluse alusel ja grandi eraldamist jätkatakse tavapäraselt või grant lõpetatakse ennetähtaegselt,” selgitas Kaur.

Kui rühmagrandi lepingud sõlmitakse igal aastal kolmepoolselt ETAg-i, projekti juhi ja teadus- ja arendusasutuse vahel uuesti, siis 2024. aasta eraldislepingut veel sõlmitud pole. Grandist, mis on väljastatud aastateks 2021-2025, on uurimismeeskonnal kättesaamata ligikaudu 177 tuhat eurot. Kui grant ennetähtaegselt lõpetatakse, siis rahastust ei eraldata.

Loe rohkem:  Kultuuriteadlane: tänapäeva külaelu vormib nooruses kujunenud maastikutaju

“Juba väljamakstud vahendite tagasinõudmist on aga erandlik. Reeglina nõuame tagasi kasutamata jäänud toetuse ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse,” selgitas Kaur.

Seda, mis saab projektist edasi, näitab tulevik. Kokku toetas ETAg uurimisrühma viimastel aastatel veidi enam kui poole miljoni euroga.

Ühiskond seisab silmitsi keerulise olukorraga, kui vahistatakse professor, kes on jätnud endast maha rühmagrandi. See tekitab usalduse kriisi haridussüsteemis ning paneb kahtluse alla akadeemilise maailma eetika. On oluline, et sellised juhtumid tuuakse avalikkuse ette ja võetakse vastutus, et säilitada usaldus haridussüsteemi vastu. Samuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas sellised olukorrad võivad mõjutada ühiskonna üldist moraali ja väärtusi ning leida viise nende tugevdamiseks ja taastamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga