Uusküla: nullintresside aeg võib naasta, sest tingimused selleks on alles | Majandus

Tere tulemast Uuskülasse, kus nullintresside aeg võib taas naasta! Majandustingimused on endiselt soodsad selleks, et Eesti võiks taas kogeda ajaloolist nullintresside perioodi. See tähendaks madalamaid laenukulusid ja suuremat majanduskasvu, mis omakorda tooks kaasa rohkem investeeringuid ja tööhõivet. Uusküla elanikud ja ettevõtted võivad seega oodata põnevat aega ning potentsiaalselt suuremaid võimalusi majanduslikuks kasvuks ja arenguks.

Keskpankade rahapoliitika tulemusel järsult kerkinud ja nelja protsendini jõudnud euribor võib ühel hetkel naasta nulli juurde, sest varem ülimadalate intresside taga olnud põhjused pole kuhugi kadunud, ütles saates “Otse uudistemajast” Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Paljude kodulaenude jaoks oluline euribor on praegu seisuga 3,9 protsenti, veel möödunud aasta suveni oli euribor negatiivne. Suveks oodatakse küll euribori langust, kuid samas on kostunud arvamusi, et nulli lähedale intressimäärad enam ei kuku.

Uusküla ütles, et tema selle peale mürki ei võtaks, sest põhjused, miks intressimäärad olid niivõrd madalad, on tegelikult kõik alles. “Madal majanduskasvu ootus, mis paneb inimesed säästma. Rahvastiku vananemine, mis paneb inimese säästma tuleviku jaoks. Kui palju inimesi maailmas soovib koos säästa, siis see toobki intressimäärad alla, sest teiselt poolt pole neid, kes sooviks laenu võtta, investeerida. Tulevikus on (laenuvõtjatest) kliente vähem ja see keribki intressimäärad alla. Need põhjused, miks intressimäärad nii madalad olid, ei ole tegelikult kadunud ja seetõttu võib see olukord tagasi tulla enne kui oskame arvata,” lausus ta.

Uusküla sõnul on teine küsimus, kas intressimäärade langemine on iseenesest hea uudis, sest põhjused, mis seal taga on, pole positiivsed.

“Need põhjused on pigem halvad – kui majandus ei kasva ja inimesed tahavad ülemäära säästa, siis see ei ole kõige õnnelikum ühiskond,” nentis ta.

Samas toetavad nulli lähedal olevad intressimääras investeerimisprojekte ja riski võtmist ning nii mõnigi hulluna tundunud start-up idee sai tänu madalatele intressidele teoks ja tunduvad täna mõistlikud, lisas Uusküla. “Intressimäärad oli nii madalad, et sa tahtsid leida kohta, kus vähegi teenida ja palju häid asju on tänus sellele välja mõeldud,” ütles ta.

Teenuste hinnatõus on alles ees

Kuigi kaupade, eelkõige toidukaupade puhul saab kütuste ja elektri hinna languse taustal öelda, et pigem on ees hinnalanguse aeg ning peab ära ootama, kuni sisendhindade langus poekaupadesse jõuab, siis teenuste puhul sama väita ei saa, ütles Uusküla. Üks põhjus on see, et 2022. aastal, kui kõrgete energiahindade ajal kallinesid kiiresti kaubad, siis teenuste hinnad ei kasvanud nii palju.

“Nii et näeme veel hinnatõusu. Taustal toimub hinnalangus poodides kaupade osas,” ütles ta, lisades, et hindu tõstab teenindussektoris ka suurem palgasurve.

Tööpuuduse kasv algas eelmisel aastal ning see jätkub ka sel aastal. Eesti Pank on prognoosinud, et välistatud pole ka tööpuuduse määra kerkimine 10 protsendini.

Uusküla sõnul on keerulises olukorras praegu need ettevõtjad, kes importisid Venemaal odavat toorainet ja eksportisid toodangu põhjamaadesse; samuti elavad keerulisi aegu üle start-upid. Need on ettevõtted, kus praegu pigem töötajate arvu vähendatakse. Samas on Eesti ettevõtted kogemustele toetudes ka raskel ajal oma töötajaid hoidmas, märkis Uusküla.

“Eesti ettevõtted on uskumatult järjekindlad selles osas, et nad on hoidnud oma töötajaid. Koroona õppetund oli, et kui sa hoidsid oma töötajad ja aeg läks paremaks, siis oli sul kohe konkurentsieelis,” lausus ta.

Riigi roll oleks tagad ettevõtjaile investeerimiskindlus

Küsimusele, mida saab teha valitsus, et Eesti konkurentsivõimet taas parendada, vastas Uusküla, et esimene asi on elektrivarustus ja -hind.

“Esimene asi on elekter – meil on elektrit puudu. Kui meie elektri hind on sama või kallim kui Soomes, siis on see ilmselgelt ebanormaalne olukord. Kui mõtled tööstuse peale või kodutarbija peale, kes õhksoojuspumbaga kodu kütab. Kuivõrd palk on Eestis kaks korda väiksem, siis maksab tarbija kaks korda suurema proportsiooni ära oma palgast, et kodu soojaks saada,” lausus ta.

Uusküla sõnul vajavad välisettevõtted kas või viie kuni kümne aasta perspektiivis selgust ja kindlust, et elektrit on piisavalt ja hind on normaalne, sel juhul võib oodata ka positiivseid investeerimisotsuseid. “Kui viie kuni seitsme aasta perspektiivis saame öelda, et meil on piisavalt elektrit, on piisavalt rohelist elektrit, siis tulevad ka need investeeringud,” ütles ta.

Teiseks peaks riik kiirendama ja lihtsustama planeeringute valmimist. “Kõike seda me saame teha lihtsamaks. Räägime suurtest tehastest, mis on jäänud Eestisse tulemata, sest kohalik planeering pole seda toetanud. Need on asjad, mida me saame täna teha,” lausus ta.

In conclusion, the potential return of zero interest rates in Uusküla is a possibility as the conditions for such a move are still present. The economy has experienced a period of uncertainty and instability, and the central bank may consider implementing zero interest rates to stimulate growth. However, it is important to carefully consider the potential consequences of such a decision and to ensure that it will benefit the overall economy. It is essential for policymakers to weigh the potential risks and benefits before making any decisions regarding interest rates in Uusküla.