Uus RES-i arutelu paneb proovile nii valitsuse kui eelarvetasakaalu | Majandus

Tervitused Eesti! Uus RES-i arutelu on tekitanud põnevust ja väljakutseid nii valitsuse kui eelarvetasakaalu osas. See arutelu seab proovile Eesti majanduse tugevuse ja poliitilise stabiilsuse. Kuidas suudab valitsus kohaneda uute nõudmistega ja säilitada eelarvetasakaalu? Millised strateegiad on vajalikud selleks, et säilitada majanduslik heaolu ja tõhusus? Uued algatused ja dünaamiline arutelu toovad kaasa palju küsimusi, kuid pakuvad ka võimalusi luua tugevam ja jätkusuutlikum majanduskeskkond Eestis.

Sügisel, kui valitsus riigieelarve strateegia paberile sai, lubasid koalitsioonipoliitikud avatud maksudebatti. Strateegia 2025. aasta real haigutav 430 miljoni eurone eelarveauk ristiti riigikaitsemaksuks, mille sisustamine pidi käima kõigi Eesti inimeste koostöös. Arutelule aluse andmiseks sai rahandusminister Mart Võrklaev ülesande tutvustada mõne kuu jooksul oma ettepanekuid.

Sügisel ettepanekuid ei tulnud. Rahandusministri sõnul pidid need saabuma pärast automaksu eelnõu riigikokku saatmist. Nüüd on see samm tehtud ning 30. jaanuaril avab Võrklaev oma kaardid.

“Mina olen vahepeal öelnud nii koalitsioonipartneritele kui ka avalikult, et seda 400 miljonit, mis tegelikult on aastate peale veel suurem summa, ilmselt ei ole praegune ühiskond valmis maksutõusudega täies mahus täitma,” sõnas Võrklaev. “Ehk ma tulen erinevate ettepanekutega, kuidas teha kokkuhoidu või muid muudatusi.”

Kas muude muudatuste seas on ka ettepanek vähendada eelarvetasakaaluni liikumise tempot, ehk võtta plaanitust rohkem laenu, selle koha pealt on Reformierakonnast tulnud vastakaid signaale.

Eesti 200: tulevikuinvesteeringud õigustaks muutust tasakaaluni liikumise tempos

Eesti 200 delegatsioonis kõnelustel osalev Marek Reinaas igastahes julgustab rahandusministrit kastist välja vaatama.

“Et mitte jälgida niiväga konkreetseid numbreid eelarves, sest seda teed me juba oleme läinud ja ausalt öeldes jõudnud oma olukorraga sinna, kus enamus numbreid, mis on eelarvesse selleks aastaks kirjutatud, ei pruugi aasta jooksul kokku tulla,” arutles Reinaas.

“Võib-olla on praegusel hetkel, arvestades Eesti majanduse olukorda, mõistlik teha mingeid investeeringuid, mis lühiajaliselt vähendavad meie puudujäägi väiksemaks tegemist aga mis pikas plaanis võiksid riigile kasulikud olla,” jätkas ta.

Reinaas tõi näiteks sotsiaalvaldkonna, kuhu läheb oluline osa riigi kuludest. Ta märkis, et toetuste vajaduspõhiseks tegemine, sealhulgas IT-investeeringud nõuavad 200-300 miljonit eurot.

“Kui me sellise summa investeerime aga kõikide toetuste kogusummat suudame kümme protsenti vähendada, siis me juba oleme aastas mitmesaja miljoniga plussis. Ja ma arvan, et need lahendused riigieelarve ja rahanduse kordategemiseks asuvad seal,” sõnas Reinaas.

Reinaasi sõnul on riik valiku ees, kas küsida jõukamatelt inimestelt suuremat maksu või teha nii, et jõukamad ei saa toetusi.

“Eesti 200 eelistab kindlasti seda teist versiooni. Ehk maksud peavad olema nii madalad kui võimalik,” ütles Reinaas.

Sotsid: maksud peavad tõusma

Sotsiaaldemokraadid lähevad järgmise nädala läbirääkimistele vaat et vastupidise ootusega.

Erakonna juht Lauri Läänemets ütles, et eelarvesse on raha juurde vaja.

“Meie arvates on põhjamaist heaoluriiki võimalik teha põhjamaise maksumudeliga. Kui keegi arvab, et nüüd on riigieelarvest võimalik kärpida 10 või 20 protsenti, siis võime seletada, et seda lihtsalt ei ole võimalik teha,” rõhutas Läänemets.

Niisiis tõstavad sotsid läbirääkimiste lauale juba tuttavad mõtted – astmelise tulumaksu ja klassikalise ettevõtete tulumaksu.

“Kui me suudaks kokku leppida, et me mingit tööjõumaksu osa, kas see on sotsiaalmaksu pool või tulumaksu pool, vähendaks, aga teeks sinna juurde ettevõtetele klassikalise tulumaksu, siis ettevõtte sisend läheb odavamaks aga lõpuks tulu pealt hakkaks nad rohkem maksma,” selgitas Läänemets. “Niimoodi võiks lõpuks kogu selle vajamineva raha kokku kombineerida.”

Läänemets lisas, et eelarvetasakaalu sihtide ümberseadmist sotsid välja ei paku. “Lihtsalt küsimus on selles, et kui partnerid ei ole nõus tegema neid samme, et me ka maksubaasis muudatusi teeme, siis ma arvan, et tuleb ka see eesmärk ümber hinnata, sest lihtsalt pole muudmoodi võimalik.”

Kõnelused panevad valitsuse proovile

Sotside ja Eesti 200 ettepanekutega arvestamine tähendaks põhimõttelist riigieelarve strateegia avamist enne tavapäraseid varasügisesi arutelusid.

Reformierakond on seni olnud seisukohal, et strateegia avatud ei ole ning ainus asi mis muutub, on rahandusministri ettepaneku sisu.

Eesti 200 ja sotsid rõhutavad, et just 430-miljonilisest maksutõusust loobumine avab tee kõigile uutele ettepanekutele.

Kuid vaidlus arutelu formaadi üle on üsna tähtsusetu võrreldes sellega, kui kõva pähkel on selle arutelu sisu. Arvestades, et tõenäoliselt jääb ära ka töötuskindlustusmakse tõus ning senini paistab ebaselge taastuvenergiatasu reformi tulevik, on järgmise aasta eelarve tulupoolel ligi 600 miljoni euro jagu sisustamata ootusi. Sellele lisanduvad veel ministeeriumite soovid täiendavateks kuluridadeks.

Asja ei muuda lihtsamaks ka üha tumedamates toonides majandusprognoosid. Kas tänane valitsus tuleb nende aruteludega toime?

Läänemets ütles, et tulemuse saavutamiseks peab midagi valitsuses muutuma.

“Sest kui me 10 miljonis kokku ei suuda leppida, siis kuidas me miljardis euros kokku leppida suudame,” viitas Läänemets vaidlusele õpetajate palga ümber.

“Kõik osapooled peavad tundma, et neil on võimalus ja nad on osa sellest valitsusest ja et kompromisside tegemisel kõigi soovidega arvestatakse,” sõnas Läänemets. “Minu arvates ei saa öelda, et haridusminister täna seda tunneks.”

Kokkuvõttes võib öelda, et arutelu uue RES-i üle seab tõepoolest proovile nii valitsuse kui ka eelarvetasakaalu. Uue RES-i mõjud majandusele ja eelarvele on endiselt ebaselged ning selle rakendamisega kaasnevad paljud väljakutsed. Valitsus peab leidma tasakaalu investeeringute ja eelarvetasakaalu vahel, et tagada majanduse ja keskkonna jätkusuutlik areng. Samal ajal on oluline kaasata erinevaid sidusrühmi ja eksperdiarvamusi, et teha teadlikke otsuseid ning tagada uue RES-i positiivne mõju Eesti majandusele.