Tere tulemast Eestisse, kus uued uuringud on näidanud vajadust uue jäämurdja järele! See uudis raputab riiki, kuna jäämurdja on oluline osa Eesti merekaubanduse infrastruktuurist. Uuringud näitavad, et uus jäämurdja on hädavajalik, et tagada jätkusuutlikkus ja tõhusus meie meretranspordi sektoris. See on oluline samm teel kõrgema mereohutuse ja majanduskasvu suunas. Tulge ja avastage Eesti põnevat merendusmaailma ning jälgige, kuidas riik areneb ja kasvab koos uue jäämurdjaga.
Transpordiameti tellimusel valminud uuringust selgus, et riik peaks ostma uue jäämurdja, et tagada talvekuudel optimaalne liiklus Eesti meresadamatesse ja tagasi.
Järgmisel kümnendil on vaja teha suuri investeeringuid jäämurdeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, sest jäämurdja Tarmo on plaanis 2028. aastal amortiseerumise tõttu kasutuselt eemaldada ning jäämurret tegevad laevad Botnica ja EVA-316 on juba pikalt kasutusel olnud.
Külmadel talvedel on seniste kogemuste põhjal Soome lahele vaja transpordiameti hinnangul vähemalt kahte jäämurdjat, seepärast on Tarmo asendamise küsimus olnud üleval juba mõnda aega.
Transpordiamet tellimusel valminud uuringu “Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs” valmis Tallinna Tehnikaülikooli, Aker Arctic Technology Inc, logscale oy ja Saaresalu OÜ koostöös. Uuringu mudeldamise tulemustest nähtus, et Soome lahel ei ole karmi talve korral, mil jääkate ulatub vähemalt Soome lahe idaosast Hiiumaa põhjaosadeni, võimalik kõiki laevu ühe jäämurdjaga mõistliku aja piires ära teenindada. Soojadel ja keskmistel talvedel saab jäämurret Soome lahes teha ühe kaasaegse traditsioonilise või mitmeotstarbelise jäämurdjaga ning ühe väiksema jäämurdjaga Liivi lahes.
Ühe kindlaima lahendusena tuuakse uuringus välja traditsioonilise jäämurdja ostmist/ehitamist riigile. Uuringus vaadeldi võimaliku lahendusena ka kasutatud jäämurdja ostmist, ent nende globaalne turg on praktiliselt olematu.
Uuringus analüüsiti ka võimalike erinevaid alternatiive uuele jäämurdjale (näiteks jäämurde vöör), kuid uuringu autorite hinnangul ei ole alternatiivsed lahendused avameretingimustes sobilikud.
Jäämurdjat saab planeerida multifunktsionaalsena (st sobilikuna teadusuuringuteks, kriisiolukorras patrullimiseks ning kriisijuhtimisstaabina, reostustõrjeks jääoludes, otsingu ja pääste juhtumitel abistamiseks jne). Multifunktsionaalsus on riigi vaatest oluline mereliste ülesannete täitmisel ka hooaja väliselt, selgus uuringust.
Uuringu tervikmaterjalidega saab tutvuda siin.
Kokkuvõttes näitab uuring selgelt vajadust osta uus jäämurdja, et tagada Eesti merealade ohutus ja avada uusi võimalusi meretranspordi arendamiseks. Uue jäämurdja soetamine on oluline investeering, mis aitab kindlustada Eesti merealade ligipääsetavust ja tõstab riigi julgeolekut merel. Lisaks on uue jäämurdja soetamine oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna see võimaldab vähendada meretranspordi keskkonnamõju. Seega on uuringu järeldus selge – Eestil on vaja uut jäämurdjat, et tagada merealade ohutus ja arendada meretransporti riigis.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus