Tere tulemast Eestisse! Lill, kes on toonud välja uue lavastuse, jagab oma mõtteid sellest, kuidas me igapäevaselt proovime hoida lapsi eemal kõigest, mis on halb. Laste kaitsmine ja nende turvalisuse tagamine on ülimalt oluline ning see teema puudutab meid kõiki. Lavastus toob esile hirmud, rõõmud ja mured, millega lapsevanemad ja ühiskond kokku puutuvad. See on sügav ja mõtlemapanev lavastus, mis viib meid tõelisele tunnete teekonnale. Tulge, avastage ja kogege seda ise Teatri lavastusel!
Eesti Noorsooteatris esietendus Maril-Liis Lille lavastatud “Tistou, roheliste sõrmedega poiss”, mis otsib vastuseid elu suurtele küsimustele.
Tistou on poiss, kes avastab endas võluväe – ta oskab oma sõrmede abil ümbritsevat maailma helgemaks, rohelisemaks ja ilusamaks muuta. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul, kus arutletakse tõsistel teemadel, millele sageli ka täiskasvanud vastata ei oska.
“Meil on tänapäeval kihk hoida lapsi eemal kõigest, mis on halb. Tahaks, et oleks ainult lilled-liblikad ja suur sünnipäevapidu, aga tegelikult koosneb ju elu nii valgusest kui ka varjust,” rõhutas lavastaja Mari-Liis Lill.
“Minu esimene impulss selle raamatu juurde tulla oli, et see räägib sõjast, see on lasteraamat, mis räägib sõjast. Aga mitte ainult, see on lasteraamat, mis püüab mõtestada üldse elu suuri küsimusi: miks me teeme neid asju, mida me teeme? Miks me sõdime, kui me teame, et sõjas võivad kaotada kõik inimesed? Miks meil on ikka vaesed? Miks me ei saa ikka terveks, kuigi meil on juba väga heal tasemel meditsiin? See on lasteraamat, mis räägib elu põhiküsimustest,” selgitas ta.
Lavastus on mõeldud lastele alates seitsmendast eluaastast. “Minule rääkis see sellest, mis asi on kord ja milleks seda üldse vaja on,” rääkis noor teatrisõber Anton, kes lisas, et kuigi Tistou päästab lavastuses lilledega maailma, ei ole päriselus asjad nii lihtsad. “Sellega saab ennast õnnelikuks teha, aga maailma päästmiseks ei piisa,” nentis ta.
Tistou rollis astub üles EMTA lavakunstikooli 31. lennu üliõpilane Rasmus Vendel, teistes osades on Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Lee Trei ja Taavi Tõnisson.
Maurice Druoni romaani on eesti keelde tõlkinud Helle Michelson ja dramatiseerinud Priit Põldma. Lavastuse kunstnik on Nele Sooväli, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Priidu Adlas ja videokunstnik Taavi Varm.
Kokkuvõtteks võib öelda, et uus lavastus on toonud esile olulise teema – soovi kaitsta lapsi halva eest. Laste heaolu ja turvalisus peavad olema prioriteediks ning lavastus annab mõista, et selle eest tuleb seista. Samuti on oluline mõista, et maailm on mitmekülgne ja lapsi ei saa alati halva eest kaitsta, kuid on oluline pakkuda neile tuge ja juhendamist, et nad oskaksid ise halvaga toime tulla. Lavastus julgustab ühiskonda arutlema selle teema üle ning tegema koostööd selle nimel, et lapsed saaksid kasvada turvalises ja toetavas keskkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus