USA viis võimaliku konflikti puhuks Hiinaga Austraaliasse laskemoonavarusid | Välismaa

Tere tulemast, kallid kaasmaalased! Viimaseid uudiseid varjualustest või kui USA viimine Austraaliasse täiendavaid laskemoonavarusid, on võib-olla juba kuulnud, et USA on võtnud meetmeid võimalike konfliktide vastu Hiinaga Austraalias. See samm on tekitanud palju küsimusi ja spekulatsioone. Mis võiks olla selle käigus taga, ja kuidas see võib mõjutada meie regiooni? Kas see tähendab muutust globaalses geopoliitilises maastikul? Laseme sellele kõigele lähemalt vaadata ja mõtleme, mida see võib tähendada meile siin Eestis.

USA kaitseministeerium viis augustis peetud õppuste ajal Austraaliasse sõjatehnika ja laskemoona varusid. Tegemist on osaga USA plaanist tuua Taiwanile lähemale varusid, mille järele võib tekkida vajadus võimaliku konflikti korral Hiinaga.

USA tõi umbes 330 sõidukit ja 130 konteinerit relvadega Austraaliasse augustis aset leidnud Talisman Sabre õppuste ajal, avalikustas sel nädalal Reuters.

Varusid võib vaja minna näiteks loodusõnnetuse tagajärgedega toime tulekuks, aga ka sõja korral, kirjutab The Guardian.

USA on mures, et Hiina võimud võivad otsustada rünnata Taiwanit saare oma kontrolli alla saamiseks. Samal ajal võivad USA sõjaväe tarneahelad sattuda ohtu. Reutersiga suhelnud analüütikud märgivad, et Taiwani varustamine sõja korral oleks logistiliselt palju keerulisem kui Ukraina varustamine Vene agressioonisõja ajal.

“Soovime teha rohkem selliseid asju. On mitu riiki siin piirkonnas, millega meil on juba olemas kokkulepped,” ütles USA Vaikse ookeani piirkonna jõudude ülem kindral Charles Flynn. Siiski ei nimetanud ta konkreetseid riike.

Samas on ka kriitikuid, kelle sõnul pole senised Taiwanile lähemale varude toomise pingutused piisavad olnud ning valitsus peaks panustama sellesse rohkem aega ja raha.

Vabariiklasest USA esindajatekoja saadiku Mike Waltzi sõnul usub USA luure, et konflikt on võimalik juba järgmise viie aasta jooksul, samas kui seni ajatatakse vastust nendele riskidele 10, 15 või lausa 20 aasta peale.

Kui pärast 2014. aasta Krimmi okupeerimist Venemaa poolt tõi USA sõjalised varud Ukrainale lähemale Euroopasse, et neid oleks võimalik vajadusel kiiresti kasutada, siis Taiwani puhul on sarnased ettevalmistused palju piiratumad.

Viie aasta jooksul enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse palus Pentagon 11,65 miljardit dollarit kongressilt Euroopasse varude viimiseks. 2023. kuni 2027. aastani on Aasiasse varude viimiseks mõeldud ainult 2,5 miljardit dollarit, kuigi USA kaitse-eelarve ulatub 842 miljardi dollarini.

Veel üheks probleemiks on USA transpordilaevade vanus, mis on jõudnud keskmiselt 44 aastani.

“Meie heidutusvõime Vaikse ookeani lääneosas järgmise viie aasta jooksul pole lähedal sellele, milline see peab olema,” ütleb senati kaitsekomisjoni aseesimehest vabariiklane Roger Wicker.

Kuigi USA pole formaalselt kohustunud Taiwanit kaitsma Hiina võimaliku agressiooni eest, on vastava lubaduse korduvalt teinud USA president Joe Biden. USA ametnike sõnul andis Hiina valitseja Xi Jinping korralduse oma sõjaväele olla valmis Taiwani vallutamiseks 2027. aastal.

USA analüütikud arvavad, et Hiina alustaks Taiwani vallutamist just rünnakutest USA sõjaväebaasidele lähedal asuvates riikides, kaasa arvatud Jaapani pinnal. Analüüsi tulemustest teada saamine oli “äratuskellaks” USA kongressi liikmetele, ütleb mõttekoja Uue Ameerika Julgeoleku Keskus (CNAS) analüütik Becca Wasser.

“Hiina kavatseb rünnata sihipäraselt logistilisi keskusi, et teha keeruliseks USA-le operatsioonide läbiviimist India ja Vaikses ookeanis,” lisas Wasser.

Austraaliasse ja teistesse riikidesse varude toomine ongi osa plaanist parandada USA sõjaväe varustamist ning kindlustada Hiina rünnakutest paremini kaitstud, kuid Taiwanile lähedal olevate varude olemasolu sõja korral.

Kokkuvõttes võib öelda, et USA otsus paigutada Austraaliasse laskemoonavarusid võimalikuks konfliktiks Hiinaga on tekitanud pinget rahvusvahelisel areenil. See samm näitab USA püüdlust tugevdada oma liitlassuhteid Vaikse ookeani piirkonnas ja vastuseisus Hiina kasvavale mõjule selles piirkonnas. Samas võib see tegevus suurendada pingeid USA ja Hiina vahel ning süvendada konflikte maailma eri piirkondades. On oluline, et kõik osapooled säilitaksid rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse ning püüaksid lahendada erimeelsused läbirääkimiste ja diplomaatia abil.